Keskaegne Eesti kultuur oli mitmekesine ja hõlmas erinevaid kroonikaid, hariduseluga seotud arenguid ning usulisi muutusi. Kroonikad, nagu Läti Henriku Liivimaa kroonika ja Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonika, kajastasid olulisi ajaloolisi sündmusi ja vabadusvõitlusi.
Muistse vabadusvõitluse lõpuaegade umbes 100 000 inimeselt oli Eesi rahvaarv XVI sajandi keskpaigaks kasvanud 250 000-280 000-le
Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemine XV ja XVI sajandil moodustas rahvastiku pidevat juurdekasvu
Kroonikad
Skandinaavia ja islandi saagad
Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonika (liivisõda)
Bartholomäus Hoeneke- Liivimaa noorem riimkroonika (jüriöö ülestõus)
Vana Vene riigi kroonika (letopis-jutustus möödunud aegadest) tšuudid
Läti Henriku Liivimaa kroonika (muistne vabadusvõitlus)
Hermen Rode
Talle on omistatud mitmeid altarimaale, kuigi ainult üks kannab oma allkirja: Püha Luuka altarimaal, mis täideti 1484 Lübecki Püha Katariina kiriku juures ja täna Lübecki St. Anna muuseumis
1468. aastast omas linna Johannisstrasse tänaval asuvat maja, mis tähendab teatavat jõukust ja kuulsust
XV sajandi teise pool Lübecki maalija
Muinasusundi ja katoliikluse ühtesulamine
Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)
Pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt
Alla jäämine muistses vabadusvõitluses muutis katoliku usku lähedasemaks
Hans Susi
Tema vanaema määratud koolitamise rahasumma kasutati teiste vaeste laste jaoks Susi enda soovil, peale tema surma
Suri katku tõttu 1549.aastal
Õppis Tallinna linnakoolis
Tegeles piibli tõlkimisega
Michel Sittow
Tema tööd on laiali paljudes maailma muuseumides
Tema töid vajati isegi Hispaanias kui ka Taani kuninga õukonnas
Oli ka Euroopas tunnustatud renessansiaja maalija
sündis Tallinnas
Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik
Eestikeelne trükisõna
piibli tõlkimisega tegeles Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi
Tallinnas koostati luterlik katekismus ja seegi keelustati mõne aja pärast
1525.aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti keelde, kuigi see hiljem hävitati
Hariduselu
Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja
Pärast reformatsiooni kandsid põhikormust linnakoolid
Linnakoolid olid vajalikud kodanike lastele, omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks
Andekamad läksid Saksamaale õppima ja ei tulnud sealt enam tagasi, mistõttu asutati siia kõrgem ladinakool, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda
