ENSV

Lisää tämän kaltaisia

Organigram

luonut Kairit Kruusa

Venemaa

luonut Andreas Sütt

Kultuur Vana-Liivimaal

luonut Annika Õlijas

Soome

luonut sander kirs

ENSV

Uusvenestamine ja 40 kiri

Venestussurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur võib hääbuda

Vainost saigi Moskva käskude truu täitja

Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised

Karl Vaino tõus Eesti NSV juhiks tähendas põhimõtteliselt pööret liiduvabariigi sisepoliitilises elus

Võitlus nn kodanliku natsionalismiga

Kodanlikus natsionalismis hakati süüdistama ka Eesti NSV juhtkonda eesotsas Nikolai Karotammega

Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga

Ühiskonna vaimuelu allutati valitseva režiimi ettekirjutustele

Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus sõjajärgsetel aastatel veel vaimne vägivald

1949. aasta suurküüditamine

Eestis küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest

Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist Siberisse üle 20700 inimese

Majandus

Mõned Eestimaa piirkonnad-eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest

Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas

Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest

Põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul elualadel

Nõukogude majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine

Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus

Sulaaeg ja kuldsed kuuekümnendad

Eesti NSV-s tugevnesid taas tagurlikud jõud, paljud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajad leidsid poliitika asemel eneseteostuse kirjanduses, teaduses ja kunstis, kuid küllalt oli neidki, kes hülgasid oma varsemad põhimõtted ning asusid truult valitsevat režiimi teenima

1968. aastal lõpetasid Nõukogude tankid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tšehhoslovakkias

Ungari ülestõusu mahasurumine 1956. aastal kustutas Eestis viimased lootused Lääne abile Nõukogude okupatsioonist vabanemiseks

Leevendati vägivalda, kohalikel inimestel tekkis taas võimalus mõjukatesse ametitesse tõusta

Stalini surmale järgnenud sulaaeg tõi kaasa vabanemise pea kõigis ühiskonnaelu valdkondades

Sõjajärgsed repressioonid

Ligikaudsetel arvutustel ei tulnud neist koju tagasi kuni 11000

Kuni aastani 1953 saadeti Eestist sunnitöö- ja vangilaagritesse kokku 25000-30000 inimest

Aastatel 1944-1945 arreteeriti Eestis hinnanguliselt 10000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul

Metsavendlus

Metsavennad- Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas

Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine

Metsavendade vastu võitlesid sõjavägi, miilitsaüksused ja julgeolekuorganid

Metsavennad tegutsesid üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal

Valitsemine

1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga

Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestamisaeg

1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin

Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja

Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader

Kogu võim kuulus kommunistlikule parteile

Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d NIkolai Karotamm

Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis