Füüsiline aktiivsus ja mängimine

Lisää tämän kaltaisia

Füüsiline aktiivsus

luonut Kristina Aganits

SUHTLEMINE, SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE

luonut Karina Kapanen

Lapse anatoomilised-füsioloogilised ja vaimse arengu ealised iseärasused, seoses füüsilise aktiivsuse ja mängimisega

luonut Ken-Rasmus Tiisler

SUHTLEMINE, SEKSUAALSUSE VÄLJENDAMINE

luonut Karina Kapanen

Füüsiline aktiivsus ja mängimine

Organsüsteemid, mis on seotud füüsilise aktiivsuse ja mängulise arenguga

lihaskond

närvisüsteem

tugisüsteem

kardiovaskulaarsüsteem

Sünnipärased refleksid

sammurefleks

kui sa lapse kaenla alt toetun püsti tõstad ja pisut ette kallutad, teeb ta samme

haarderefleks

laps sulgeb oma pihu Sinu sõrme ümber

moro refleks

valju hääle või kiire asendi muutuse peale reageerib laps käte-jalgade sirutuse ja pea kuklasse viimisega

imemisrefleks

laps saab ema rinnast imemisliigutustega piima kätte

otsimiserefleks

laps leiab ema rinna, pöörates pead tema nägu puudutava sõrme poole

Liigutuslik

3-5 aastat

oskab ühel jalal hüpata

oskab püüda temale visatud palli

Oskab iseseisvalt riietuda

suudab mõne sekundi seista ühel jalal

Oskab sõita 3-rattalise rattaga

1 - 2 aastat

oskab jalaga lüüa palli

oskab iseseend lahti riietuda

matkib majapidamistöid

oskab süüa lusika ja kahvliga

suudab vähemalt 4 klotsist torni ehitada

oskab visata palli

12 kuud-1aasta

Sammub iseseisvalt trepist

Kõnnib tugedeta

seisab ise ja suudab teha mõned sammud iseseisvalt

tõmbab ennast seisma ja liigub mööbli najal

liigub neljakäpuli vahelduvate käte-jalgade liigutustega

siirdub kõhuli-või seliliasendist ise istuma

istub ja küünitab lelude järele ilma kukkumata

püsti tõstetuna toetsb kogu keharaskuse jalgadele

pöörab seljalt kõhule

kasutab istudes käsi keha toetamiseks

tõstab ja hoiab pead üleval

lükkab ennast kõhuli olles küünarnukkidele

pöörab ennast seliliasendist külili

talle meeldib süles olemine ja kiigutamine

liigutab sihipäratult käsi ja jalgu

tõstab korraks pead kõhuliasendis

Mängulisus

4-5 aastat

kujunevad lemmikmänguasjad, millega mängitakse ja mida teistele ei taha anda, keelelised mängud(riimid, luuletused, jutukesed)

kooperatiivne mäng - rollimängud

3-4 aastat

assotsiatiivne mäng - mängivad koos, kas kumbki oma või kordamööda ühe asjaga

paralleelne mäng - lapsed istuvad lähestikku, igaüks mängib omaette

kasutab pöialt ja nimetissõrme, et võtta väikseid esemeid

paneb asjad suurde kasti, kasutades sealjuures kokkupigistatud sõrmede avamist

sööb ise, kasutades sõrmi

lihtsates mängudes oskab teisi jäljendada

keerab paksude lehtedega raamatust mitu lehte korraga

uurib ja katsub esemeid, kasutades selleks mõlemat kätt

istudes lastetoolis, hoiab pudelit ja joob sellest

sirutab välja mõlemad käed, et varvastega mängida

selili olles siirdab lelusid ühest käest teise

saab kõhuli olles kätte enda läheduses olevad lelud

Selili lamades

hoiab pead keskasendis, et vaadelda nägusid või lelusid

üritab sirutada kätt enda rinna kohal rippuva kõristi suunas

jälgib silmadega külgsuunas liikuvat lelu

naeratab ja koogab

pöörab tähelepanu nägudele, mis on otse tema vaateväljas

Kõne ja reageerimine

4-6

oskab määratleda 7 sõna

2-3 aastat

eristab värve

oskab rääkida täislausetega

teab oma ees- ja perekonnanime

1,5-2 aasta

hakkab omandama üksikuid sõnu

seostab kaht sõna

osutab kehaosadele

12 kuud

sööb tükilist toitu ja joob tassist

hakkab suhtlusvahendina kasutama lalinsilbiridasid

reageerib lihtsatele käsklustele, nt " tule siia"

kasutab esimesi tähendusega sõnu, nt "emme" ja "mäm-mäm"

9 kuud

kasutab suhtlemiseks palju žeste, näiteks osutab ja lehvitab

hakkab sööma pehmetükilisi lastetoite

leiab pilguga tuttavad esemed ja inimesed, kui nende nimesid nimetada

kuuldavale toodavad helid muutuvad mitmekesisemaks ja lalisemises esineb silbilisi kombinatsioone

6 kuud

hakkab sööma ka püreestatud toitu ja putrusid

kasutab lalisemist ka täiskasvanute tähelepanu võitmiseks. Suhtleb meelsasti

hakkab lalisemisel kasutama konsonante, nagu näiteks"pä-pä"

3 kuud

imeb ja neelab sujuvalt toitmise aja

nuttu ja tavalist häälitsemist saab eristada vokaalide osas

naeratab ja koogutab suhtlussituatsioonis

pöörab pead heliallika suunas