Füüsiline aktiivsus ja mängimine
Organsüsteemid, mis on seotud füüsilise aktiivsuse ja mängulise arenguga
lihaskond
närvisüsteem
tugisüsteem
kardiovaskulaarsüsteem
Sünnipärased refleksid
sammurefleks
kui sa lapse kaenla alt toetun püsti tõstad ja pisut ette kallutad, teeb ta samme
haarderefleks
laps sulgeb oma pihu Sinu sõrme ümber
moro refleks
valju hääle või kiire asendi muutuse peale reageerib laps käte-jalgade sirutuse ja pea kuklasse viimisega
imemisrefleks
laps saab ema rinnast imemisliigutustega piima kätte
otsimiserefleks
laps leiab ema rinna, pöörates pead tema nägu puudutava sõrme poole
Liigutuslik
3-5 aastat
oskab ühel jalal hüpata
oskab püüda temale visatud palli
Oskab iseseisvalt riietuda
suudab mõne sekundi seista ühel jalal
Oskab sõita 3-rattalise rattaga
1 - 2 aastat
oskab jalaga lüüa palli
oskab iseseend lahti riietuda
matkib majapidamistöid
oskab süüa lusika ja kahvliga
suudab vähemalt 4 klotsist torni ehitada
oskab visata palli
12 kuud-1aasta
Sammub iseseisvalt trepist
Kõnnib tugedeta
seisab ise ja suudab teha mõned sammud iseseisvalt
tõmbab ennast seisma ja liigub mööbli najal
liigub neljakäpuli vahelduvate käte-jalgade liigutustega
siirdub kõhuli-või seliliasendist ise istuma
istub ja küünitab lelude järele ilma kukkumata
püsti tõstetuna toetsb kogu keharaskuse jalgadele
pöörab seljalt kõhule
kasutab istudes käsi keha toetamiseks
tõstab ja hoiab pead üleval
lükkab ennast kõhuli olles küünarnukkidele
pöörab ennast seliliasendist külili
talle meeldib süles olemine ja kiigutamine
liigutab sihipäratult käsi ja jalgu
tõstab korraks pead kõhuliasendis
Mängulisus
4-5 aastat
kujunevad lemmikmänguasjad, millega mängitakse ja mida teistele ei taha anda, keelelised mängud(riimid, luuletused, jutukesed)
kooperatiivne mäng - rollimängud
3-4 aastat
assotsiatiivne mäng - mängivad koos, kas kumbki oma või kordamööda ühe asjaga
paralleelne mäng - lapsed istuvad lähestikku, igaüks mängib omaette
kasutab pöialt ja nimetissõrme, et võtta väikseid esemeid
paneb asjad suurde kasti, kasutades sealjuures kokkupigistatud sõrmede avamist
sööb ise, kasutades sõrmi
lihtsates mängudes oskab teisi jäljendada
keerab paksude lehtedega raamatust mitu lehte korraga
uurib ja katsub esemeid, kasutades selleks mõlemat kätt
istudes lastetoolis, hoiab pudelit ja joob sellest
sirutab välja mõlemad käed, et varvastega mängida
selili olles siirdab lelusid ühest käest teise
saab kõhuli olles kätte enda läheduses olevad lelud
Selili lamades
hoiab pead keskasendis, et vaadelda nägusid või lelusid
üritab sirutada kätt enda rinna kohal rippuva kõristi suunas
jälgib silmadega külgsuunas liikuvat lelu
naeratab ja koogab
pöörab tähelepanu nägudele, mis on otse tema vaateväljas
Kõne ja reageerimine
4-6
oskab määratleda 7 sõna
2-3 aastat
eristab värve
oskab rääkida täislausetega
teab oma ees- ja perekonnanime
1,5-2 aasta
hakkab omandama üksikuid sõnu
seostab kaht sõna
osutab kehaosadele
12 kuud
sööb tükilist toitu ja joob tassist
hakkab suhtlusvahendina kasutama lalinsilbiridasid
reageerib lihtsatele käsklustele, nt " tule siia"
kasutab esimesi tähendusega sõnu, nt "emme" ja "mäm-mäm"
9 kuud
kasutab suhtlemiseks palju žeste, näiteks osutab ja lehvitab
hakkab sööma pehmetükilisi lastetoite
leiab pilguga tuttavad esemed ja inimesed, kui nende nimesid nimetada
kuuldavale toodavad helid muutuvad mitmekesisemaks ja lalisemises esineb silbilisi kombinatsioone
6 kuud
hakkab sööma ka püreestatud toitu ja putrusid
kasutab lalisemist ka täiskasvanute tähelepanu võitmiseks. Suhtleb meelsasti
hakkab lalisemisel kasutama konsonante, nagu näiteks"pä-pä"
3 kuud
imeb ja neelab sujuvalt toitmise aja
nuttu ja tavalist häälitsemist saab eristada vokaalide osas
naeratab ja koogutab suhtlussituatsioonis
pöörab pead heliallika suunas
