Kristluse Pühad

Lisää tämän kaltaisia

ISLAM JA KRISTLUS

luonut Marten Keskküla

Selgrootute paljunemine

luonut Aleksandra Suits

Jeesus

Kristluse Pühad

Jõulud

Süütalastepäev

Johannesepäev

Tehvanipäev

Esimene Jõulupüha

Jõululaupäev

Suur Nädal

Ülestõusmispühad

Kirikuaasta suurimad pühad kestavad kolm päeva. Ülestõusmispühad algavad esimese täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Ülestõusmispühasid on nimetatud ka lihavõttepühadeks (paast lõppes – võis taas liha süüa) ja munadepühadeks (tibupoja koorumine sümboliseerib Kristuse väljatulekut hauakambrist; muna on peetud uue, tärkava elu sümboliks). Munadepüha tava seostub veel legendiga Maarja Magdaleenast, kes läks keiser Tiberiuse juurde ja kuulutas: “Kristus on üles tõusnud!”. Maarjal oli kaasas muna. Tiberius kostnud, et enne läheb muna punaseks, kui tema seda usub. Muna värvuski punaseks.

Vaikne Laupäev

Jeesuse hauasolemise päev

Suur Reede

Kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel.

Suur Neljapäev

Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

"Viimane Õhtusöök"

Palmipuudepüha

Jeesus ratsutab eesli seljas Jeruusalemma

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Maarjapäev

Neitsi Maarja

Ingel Gabriel

25. Märts

Nelipüha

Püha vaim

Kiriku Sünnipäev

Alati pühapäeval