jonka Michelle Luusepp 8 vuotta sitten
426
Lisää tämän kaltaisia
Tavaliselt jagatakse narkootikumide pruukimisele viitavad tunnused nelja rühma:
1) järsud muutused käitumises ja tavades;
2) füüsilised muutused;
3) esemelised leiud;
4) sotsiaalsed probleemid.
Neid tunnuseid ei ole siin nimetatud mitte selleks, et igaüks peab ringi käima ja kahtlustama või oma lähedasi (perekonda, sõpru või töökaaslasi) uurima, vaid selleks, et narkoteadmised võivad aidata ennetada probleeme või sekkuda võimalikult varajases faasis.
Narkootikumide kuritarvitajate elu muutub sageli kiiresti.
Elu erineb paljudel juhtudel sellest, mida peetakse normaalseks, ning tekkida võivad sotsiaalsed probleemid:
tugevnev eetiline allakäik;
isikut saab üha vähem usaldada;ei pea kokkulepetest kinni;
teda võib tabada väikestelt ja suurtelt valedelt;
alavääristab konflikte koolis, kodus, tööandjaga, sõpradega, politseiga jt;
ilmselge huvi uimastite tarbimise ja teiste uimastite tarvitajate kaitsmise vastu;
suhtleb tuntud kuritarvitajatega;
tabatakse pisivargustelt, sageli on tegemist kergesti müüdavate esemetega;
kasvav ükskõiksus ja negatiivne suhtumine üldistesse ühiskonnanormidesse, mis on tugevam kui tavaliselt selles vanuserühmas.
Narkomaani riietes või ruumides, kus isik viibib, võivad paljastavateks osutuda mitmed jäljed ja esemed:
vereplekid, võimalikud jäljed nende eemaldamisest särgivarrukatel;
vatitupsud ja süstlad või süstlanõelad, painutatud ja tahmased lusikad, tahmased metallkaaned, askorbiinhape (C-vitamiin), imeliku lõhnaga väikesed metallkarbid;
pruunid/mustad tükid, millel on magusapoolne, vürtsiga sarnanev lõhn, alumiiniumfoolium, pakketoorkile, piibu puhastusharjad, kaalud, metallvõrega maisipiibud, sigaretipaber ja sigaretirullija; tahmase teraga, tumedad, kleepuvad noad või teised lõikevahendid;
väga väikestesse pakenditesse, sageli alumiiniumfooliumisse (hõbepaberisse) ja/või kilesse pakitud pulber;erilise värvi, märgistuse või logoga tabletid;
spetsiaalsete motiividega väikesed paberitükid;
narkootikume hoitakse sageli eri liiki metallkarpides, üllatusmunades, filmikarpides, tikutoosides või sigaretipakkides;
hašiši suitsetamise korral esinevad tavaliselt mitmed asjad koos. Toas peaks olema vähem valgust ning rahulik ja müstiline atmosfäär. Et magusapoolset hašišisuitsu lõhna varjata, põletatakse sageli samal ajal viirukit;
suured rahasummad, mida isik põhjendab tavaliselt sellega, et hoiab teiste raha.
Füüsilised muutused, mis võivad esineda uimastite sõltuvuse alguses või juba väljakujunenud kuritarvitajal:
senisest sagedamini nohu;
punased (verd täisvalgunud) ja vesised silmad;köhahood näiliselt tervel inimesel;
iiveldus ja oksendamine;
üldiselt halb enesetunne;
seletamatu väsimus, ükskõiksus ja liigne haigutamine igal ajal;
sageli tugev, põhjendamatu sügelus, kratsimisjäljed ihul;
ahenenud või laienenud pupillid, motiveerimata ja kontrollimatute grimassidega ebatavaline miimika või lihaste tõmblemine vestluse ajal;
süstimisjäljed, armid ja sinikad, eriti küünarliigese piirkonnas või küünarvarrel.
Võimalikud tunnused seoses inimese käitumise ja tavadega, mis võivad viidata kuritarvitamise alustamisele või kuritarvitamisele:
halb hügieen, lohakas/määrdunud riietus. Üldine mulje inimesest viitab üha rohkem ja rohkem allakäigule;
ootamatu, võib-olla järsk huvikaotus töö ja kooli vastu, kaob soov osaleda ühisüritustes ning veeta vaba aega koos harjumuspärase tutvusringkonnaga;
raskused hommikuse ülestõusmisega;muidu püsivate sõprade ootamatu või silmatorkav väljavahetamine juhuslike tuttavate vastu, millele isik ei soovi seletust anda. Senise keskkonna vahetus ebamäärase vastu;
sagedasemad ja pikaajalisemad kodust eemalolekud ka õhtuti/öösiti ilma mõistliku põhjenduseta;
üldine mulje, et usaldus vanemate/tööandjate/kolleegide vastu on vähenenud;päikeseprillide kasutamine (ka toas), et varjata muutusi pupillides ja kaitsta silmi valguse eest;
suurem äkilisus ja närvilisus kui see, mida saab pidada normaalseks teatud eas ja millega oli varem harjutud;
tavapärasest jutukam, kuid hüppab seosetult teemalt teemale;
motiveerimata itsitamine ja naerukrambid, nagu isik oleks joobes, ilma et ta lõhnaks alkoholi järele;
üldiselt halb söögiisu, samas aga kommide, kookide ja magusate jookide ülemäärane söömine/joomine.
Mis on sõltuvus?
Sõltuvus võib olla nii vaimne kui füüsiline. Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega, millele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel kuritarvitamine ning siis sõltuvus.
Uimasti tarvitamisel tõuseb taluvus ehk tolerantsus – esialgsed annused ei anna enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte.
Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust.
Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud.
Sõltlane ei suuda enam uimastiteta hakkama saada. Tema jaoks on uimastid omandanud keskse koha igapäevaelus. Sõltlane on valmis tegema ükskõik mida uimastite hankimise nimel ning tal on kadunud kontroll oma isikliku elu üle. Tihti püüavad sõltlased oma uimastitarvitamist vähendada või lõpetada, kuid need katsed ei kanna vilja. Uimastisõltuvus võib viia nii tööst ilmajäämiseni kui ka koolist väljalangemiseni ja perekondlike sidemete katkemiseni, tekivad tõsiseid tervisehäireid ning üha kasvavad võlad võivad tõugata inimese kuritegelikule teele.
Sõltuvus võib olla vaimne ja/või füüsiline.
Vaimne sõltuvus tähendab, et pärast uimasti mõju lahtumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus.
Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on uimastite kasutamisega nii harjunud, et vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane uimastikogus saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks opioidide tarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud terviseprobleemid. Eri uimastitel võivad võõrutusnähud olla erinevad: tekkida võivad ka näiteks paanikahäired, tugev depressioon, rängad unehäired ja palju muud ebameeldivat.
Mõnes mõttes on vaimne sõltuvus isegi ohtlikum, sest seda on raskem ära tunda ja endale tunnistada. Inimene arvab tavaliselt, et tema uimastitarvitamine on ajutine ja ta võib selle iga hetk lõpetada. Ei märgata seda, kuidas sõltuvus vaikselt süveneb. Reeglina peavad ainult aastatepikkuse staažiga narkomaanid ennast sõltlasteks.
Kuritarvitamise puhul kasutatakse uimastit kindlakskujunenud rituaale järgides nii töö- kui puhkepäevadel, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused ning eitatakse tarvitamisest tingitud probleeme. Tekkinud on tõsised probleemid – varastamine, kodust ärajooksmine, koolist puudumine või väljalangemine, tülid peres, sõprade kaotamine, mälulüngad, kehakaalu muutused.
Tarvitamine tähendab, et on tekkinud kindlad uimastitarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond), suurenenud on uimastitaluvus, järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud, enamasti tarvitatakse planeeritust rohkem, enamik sõpradest tarvitab ning kasvanud on surve koos tarvitamiseks.
Proovimine tähendab uimastiga eksperimenteerimist: inimene tarvitab uimastit üsna harva ning teeb seda enamasti uudishimust.
Mis on uimastid?
Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist;
Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust;
Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist;
Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin);
Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud.
Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti. Uimastid võivad olla nii seadusega lubatud ehk legaalsed, kui seadusega keelatud ehk illegaalsed. Uimastid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või sünteesitud (näiteks amfetamiin). Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Alkohol ja tubakas on samuti uimastid: nad võivad tekitada sõltuvust, kuid nende kasutamine ei ole täisealistele seadusega keelatud.
