Perestroika

Lisää tämän kaltaisia

PERESTROIKA

luonut Jaana Meier

PERESTROIKA

luonut Jaana Meier

PERESTROIKA

luonut Jaana Meier

Perestroika

luonut Dagmar Seljamäe

Perestroika

Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus

1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi-leedulasi asunud toetama iseseisvuse taastamist.

23. augustil 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kuis osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi.

1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukoguds kinnitamist.

Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid oposotsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajuduse Liikumine.

Eestis levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu.

1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all.

1986--1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite alla alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks.

Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad.

Muudatuste algas NSV Liidus

Vana käsumajandus lagnes, turumajadusele ei suudetud aga üle minna.

1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad.

1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatšov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitmes kandidaadiga valimised uuude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi.

1986. aasta aprillis toimus suur karastroof Ukrainas Tšernobõli aatomielekrtijaamas.

Esialgul üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvas tugevasti.

Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatšov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid.

Nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine.

1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatšov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist.

Tuli ühiskonda täiustada selle ümberkujundamine ehk perestroika.

Suhete reguleerimine Läänega

Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel ta viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist da Nicaraguas, lahendasid ka mitmeid teised regionaalsed konfliktid.

1987. aastal läks Gorbatšov detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta.

Pärast Gorbatšovi ametisse asumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse ning peatati tuumarelvakatsetused.

Gorbatšovi poliitika tähtis osa oli suhete parandamine lääneriikide, eeskätt USA-ga.

Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa

Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk-ja Ida-Euroopas, eriti Poolas.

Nõukogude juhtkond lootis, et nii nagu Hruštšovi sula ajal, õnnestub NSV Liidu fassaadi mõnevõrra muutes ja kaunistades Lääne petta ning keerulisest olukorrast välja pääseda.

Gorbatšov uskus kommunistlikesse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades.

Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi, ning oli valmis neid tegema.

54-aastane Gorbatšov oli noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut.

1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatšovi.