ISLAM JA KRISTLUS

Plus de détails

KOKKUVÕTTEV MÕISTEKAART

par Berta Varik

Kultuur xx. saj I poolel

par Vanessa Kärmas

Vaimuelu Rootsi ajal

par Reelika Turnas

Parempoolsed Erakonnad

par UltimateGaming UltimateGaming

ISLAM JA KRISTLUS

Muhamed

teda peetakse islami rajajaks, kuid ise avast ta, et ta ei loonud uut religiooni.

40.aastaselt ilmutas talle ennast Jumala saadik, kes olevat käskinud tal Jumala prohvetina hakata kuulutama usku ainsasse jumalasse-Allahisse

noore poisina tuli tal tegutseda kaameliajajana ja ta oli ka saatia, kes saatis kaubakaravane Süüriasse ja Palestiinasse.

sündis 570.aasta paiku Mekas

Koraan

annab teada moslemitele Jumala tahtest, mis sisaldab konkreetseid ja üksikasjalikke juhiseid

söömise, joomise, rõivastumise, abielu, vaenlaste kohtlemise ja kõige selle kohta

koosneb 114 suurast ehk peatükist, mis on reastatud pikkuse järjekorras

eespool on pikemad, tagapool on lühemad

islami pühakiri

Islami kultuur

Oli kaua aega antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale.

Arvestatav osa islami kirjandusest on religioosse sisuga ja kujutab endast trakeete ning kommentaare koraanile.

Kõrgelt hinnatud on raamatukultuur.

Levis esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur.

Kalifaat

661. aastal jagunes islami kogukond lõplikult kaheks: sunniitideks ja šiiitideks.

Kaliifias toimusid sageli suguvõsade ja huvigruppide võimuvõistlused.

Vastasloodud riik-Kaliifia. Pealinn-Mediina

Ümbritsevate riikide vastu alustati püha sõda, ning sellega koos islami levitamist

Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat, võisid jääda oma usu juurde, kuid pidid maksma makse. Moslemid olid nendest vabastatud.

Ilmalik valiseja ja usujuht

Islami teke

Allahi prohvetiks kuulutanud Muhamedi õpetus

Selle järgi pääsevad järgijad surma paradiisi, selle eirajatele saavat osaks aga põrgupiinad.

See õpetus aga Meklastele ei sobinud ja Muhamed pidi linnast koos oma poolehoidjatega 622.aastal lahkuma.

Muhamed ise suri aastal 632 Mediinas

See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele

Edasi läks Muhamed Mediinasse

Meka kaupmees Muhamed, hakkas 7.saj alguses kuulutama ainsat Jumalat tunnustavat usundit - monoteistlikku usundit.

Ta väitis, et Allah on ainus ja tõeline. Kõik teised olid tema jaoks ebajumalad, kes hüljata tuli

taevajumal Allah, teda aga arvati, et tema maailma asjusse ei sekku.

usund oli polüteistlik, see tähendas paljude jumalate, pühade puude ja allikate austamist

Katarlus

Lõi uue kirikuorganisatsiooni koos oma vaimulike ja rituaalidega

Katarite arvates on hea ja kuri jumal võrdse tugevusega

Kogu maine ilm on kurja jumala looming

Kõige tuntum 12.-13. sajandil sündinud ketserlik liikumine.

Ketserlus

Võitlus ketserlusega aitas lõplikult välja kujundada katoliiklikud usunormid

Kõrgkeskajal tekkis ka mitmeid uskuliikumisi, mis olid katoliku kiriku suhtes kriitilised.

Eriti ulatuslikuks muutusid 12.-13. sajandi vahetusel

Keskmeks oli jumalateenistused, ent selle kõrval hakati üha enam tähtsustama ka isiklikku usulist pühendumist.

Kirikureformi poolt juurustatud uued ideed ja kombed avaldasid mõju ka ilmikute usuelule.

Kirikureform

Kerjusmungaordud

Esimesena loodi 13.sajandi alguses frantsiskaaniordu, mis sai alguse Põhja-Itaalia Assisi linna kaupmehe poja Franciscuse ümber kogunenud vendadest

Reformi mõjul asutati 12.sajandil uusi mungaordusid

Reformijate eesmärgiks oli ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine

Algatajaks oli paavst Gregorius VI

Tema eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatustilmalikest valitsejatest

Olulisem kirikureform toimus 11.-12. sajandi vahetusel

Kloostrite rajamine

Kõige mõjuvam reegel oli Püha Benedictuse reegel

Olulist rooli mängisid kloostrid uute põlluharimisviiside- ja tehnikate edendamisel.

Enamasti rajati kloostreid maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni.

Kirikuriik

756.aastal sündis

Sündis tänu paavsti ja frankide valitseja Pippin Lühikese liidule.

Kloostrid ei olnud mitte ainult usu-, vaid ka tähtsad hairuds- ja kultuurikeskused

Seal säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega

Massiline rajamine algas 5.-6.sajandil.

Kloostrites elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad.

Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni

Kirikuorganisatsioon

Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.

Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst

Paavstid pidasid ennast esimese Rooa piiskopi Püha Peetruse järglaseks

Aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim

Usk ja kirik varakeskajal

5-6. sajandil olid Euroopas väga levinud ka mitmesugused teised katoliiklikud usuvoolud, nagu näiteks arianism ja manihheism

Maaelanikke puudutas ristiusk esialgu vähem. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks.

Kristlus oli peamiselt linnareligioon

Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises.

Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust.

Kõik inimesed olid usklikud.

Naine keskaegses maailmas

Naiste olukorda raskendasid nende kohta käibivad moraalsed ettekujutused. Levinud arusaama kohaselt oli eeskätt naine pärispatus ning teda pidi valitsema mees.

Naise peamiseks ülesandeks oli laste sünnitamine ja nende kasvatamine. Enne 40-aastaseks saamist oli naine olnud enamasti umbes pool abieluajast rase.

Abiellumisel anti pruudile küll kaasavara, aga ta jäeti hiljem ilma perekonna ülejäänud pärandusest.

Naise positsiooni määratlesid tema sugu, suhe perekonnaga ning ühiskondlik staatus

Omaette kohta naistel ei olnud. Nad ei kuulunud ei rüütlite, vaimulike ega talupoegade hulka

Meestega võrreldes ei olnud naiste õigused üldse võrdsed.