ISLAM JA KRISTLUS
Muhamed
teda peetakse islami rajajaks, kuid ise avast ta, et ta ei loonud uut religiooni.
40.aastaselt ilmutas talle ennast Jumala saadik, kes olevat käskinud tal Jumala prohvetina hakata kuulutama usku ainsasse jumalasse-Allahisse
noore poisina tuli tal tegutseda kaameliajajana ja ta oli ka saatia, kes saatis kaubakaravane Süüriasse ja Palestiinasse.
sündis 570.aasta paiku Mekas
Koraan
annab teada moslemitele Jumala tahtest, mis sisaldab konkreetseid ja üksikasjalikke juhiseid
söömise, joomise, rõivastumise, abielu, vaenlaste kohtlemise ja kõige selle kohta
koosneb 114 suurast ehk peatükist, mis on reastatud pikkuse järjekorras
eespool on pikemad, tagapool on lühemad
islami pühakiri
Islami kultuur
Oli kaua aega antiikkultuuri vahendaja Lääne-Euroopale.
Arvestatav osa islami kirjandusest on religioosse sisuga ja kujutab endast trakeete ning kommentaare koraanile.
Kõrgelt hinnatud on raamatukultuur.
Levis esmalt Lähis-Idas ja Iraanis, piirkondades, kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur.
Kalifaat
661. aastal jagunes islami kogukond lõplikult kaheks: sunniitideks ja šiiitideks.
Kaliifias toimusid sageli suguvõsade ja huvigruppide võimuvõistlused.
Vastasloodud riik-Kaliifia. Pealinn-Mediina
Ümbritsevate riikide vastu alustati püha sõda, ning sellega koos islami levitamist
Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat, võisid jääda oma usu juurde, kuid pidid maksma makse. Moslemid olid nendest vabastatud.
Ilmalik valiseja ja usujuht
Islami teke
Allahi prohvetiks kuulutanud Muhamedi õpetus
Selle järgi pääsevad järgijad surma paradiisi, selle eirajatele saavat osaks aga põrgupiinad.
See õpetus aga Meklastele ei sobinud ja Muhamed pidi linnast koos oma poolehoidjatega 622.aastal lahkuma.
Muhamed ise suri aastal 632 Mediinas
See sündmus on aluseks islami ajaarvamisele
Edasi läks Muhamed Mediinasse
Meka kaupmees Muhamed, hakkas 7.saj alguses kuulutama ainsat Jumalat tunnustavat usundit - monoteistlikku usundit.
Ta väitis, et Allah on ainus ja tõeline. Kõik teised olid tema jaoks ebajumalad, kes hüljata tuli
taevajumal Allah, teda aga arvati, et tema maailma asjusse ei sekku.
usund oli polüteistlik, see tähendas paljude jumalate, pühade puude ja allikate austamist
Katarlus
Lõi uue kirikuorganisatsiooni koos oma vaimulike ja rituaalidega
Katarite arvates on hea ja kuri jumal võrdse tugevusega
Kogu maine ilm on kurja jumala looming
Kõige tuntum 12.-13. sajandil sündinud ketserlik liikumine.
Ketserlus
Võitlus ketserlusega aitas lõplikult välja kujundada katoliiklikud usunormid
Kõrgkeskajal tekkis ka mitmeid uskuliikumisi, mis olid katoliku kiriku suhtes kriitilised.
Eriti ulatuslikuks muutusid 12.-13. sajandi vahetusel
Keskmeks oli jumalateenistused, ent selle kõrval hakati üha enam tähtsustama ka isiklikku usulist pühendumist.
Kirikureformi poolt juurustatud uued ideed ja kombed avaldasid mõju ka ilmikute usuelule.
Kirikureform
Kerjusmungaordud
Esimesena loodi 13.sajandi alguses frantsiskaaniordu, mis sai alguse Põhja-Itaalia Assisi linna kaupmehe poja Franciscuse ümber kogunenud vendadest
Reformi mõjul asutati 12.sajandil uusi mungaordusid
Reformijate eesmärgiks oli ka kiriku enese ideeline uuendamine ja puhastamine
Algatajaks oli paavst Gregorius VI
Tema eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatustilmalikest valitsejatest
Olulisem kirikureform toimus 11.-12. sajandi vahetusel
Kloostrite rajamine
Kõige mõjuvam reegel oli Püha Benedictuse reegel
Olulist rooli mängisid kloostrid uute põlluharimisviiside- ja tehnikate edendamisel.
Enamasti rajati kloostreid maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni.
Kirikuriik
756.aastal sündis
Sündis tänu paavsti ja frankide valitseja Pippin Lühikese liidule.
Kloostrid ei olnud mitte ainult usu-, vaid ka tähtsad hairuds- ja kultuurikeskused
Seal säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega
Massiline rajamine algas 5.-6.sajandil.
Kloostrites elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad.
Munkluse juured ulatuvad eremiitide ja askeetideni
Kirikuorganisatsioon
Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite.
Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst
Paavstid pidasid ennast esimese Rooa piiskopi Püha Peetruse järglaseks
Aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim
Usk ja kirik varakeskajal
5-6. sajandil olid Euroopas väga levinud ka mitmesugused teised katoliiklikud usuvoolud, nagu näiteks arianism ja manihheism
Maaelanikke puudutas ristiusk esialgu vähem. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks.
Kristlus oli peamiselt linnareligioon
Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises.
Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust.
Kõik inimesed olid usklikud.
Naine keskaegses maailmas
Naiste olukorda raskendasid nende kohta käibivad moraalsed ettekujutused. Levinud arusaama kohaselt oli eeskätt naine pärispatus ning teda pidi valitsema mees.
Naise peamiseks ülesandeks oli laste sünnitamine ja nende kasvatamine. Enne 40-aastaseks saamist oli naine olnud enamasti umbes pool abieluajast rase.
Abiellumisel anti pruudile küll kaasavara, aga ta jäeti hiljem ilma perekonna ülejäänud pärandusest.
Naise positsiooni määratlesid tema sugu, suhe perekonnaga ning ühiskondlik staatus
Omaette kohta naistel ei olnud. Nad ei kuulunud ei rüütlite, vaimulike ega talupoegade hulka
Meestega võrreldes ei olnud naiste õigused üldse võrdsed.
