Pool-looduslik kooslus

Plus de détails

Pool-looduslikud kooslused

par Mariana Zurauskaite

Metsatüübid

par Marta Mia Meier

Põllumajandus

par richard truuse

Organigram

par Gabriela Truuse

Pool-looduslik kooslus

loopealne ehk alvar

lisaks Eestile leidub veel Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil

liigiliselt väga mitmekesised

kadakaid ei tohiks ülemäära olla

kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad (kevadeti vett)

õhukese lubjarikka mullaga

rannaniit

puu- ja põõsrinne on harv

kibuvits

peamiselt Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal

paljude kurvitsaliste olulised pesitsus- ja toitumispaigad

iseloomulik on taimkatte vööndilisus

soolase vee vahetu mõju piirkonnas

lauged madalakasvuliste taimedega rohumaad mere rannikul

aruniit

neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel

rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke

harilik koldrohi

lubikas

harilik kukehari

põõsarinne on sageli väga liigirikas

harilik kuslapuu

harilik kadakas

puurinne enamasti puudub

puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena

vaher

arukask

harilik mänd

taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel

mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad

levivad kuivadel või parasniisketel aladel

soostunud niit

samblarinne

kähar sulgsammal

sirbikud

harilik teravtipp

rohurinne üsna liigirikas

pääsusilm

kullerkupp

soopihl

põõsarinne

lodjapuu

paakspuu

puurinne

harilik toomingas

saar

levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis

tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest

mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti

esinevad nõgudes või madalatel tasandikel

lamminiit

rohurinne on üsna liigirikas

keskmine teeleht

lamba-aruhein

mägiristik

kasskäpp

lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud

harva esineb üksikuid puid ja põõsaid

põõsarindes

harilik sarapuu

paju

puurindes

haab

hall lepp

tamm

enamasti on need niidud lagedad

tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres

kujunenud enamasti lammimetsadest

leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel

puisniit

suurim kaitsealune ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit

Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit

Laelatul 76 liiki ruutmeetril

Rohumaad koos puudega, mis kasvanud alal pikaajaliselt

vanasti oluline elatusallikas

seitsmel niidul Eestis üle 60 liigi

lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril

väga liigirikkad