作者：Kristin Taal 6 年以前
405
Pool-looduslik kooslus
Eesti pool-looduslikud kooslused hõlmavad mitmesuguseid niidutüüpe, sealhulgas soostunud niite, puisniite, loopealseid ja lamminiite. Need alad on sageli lubjarikkad ning võivad suvel kuivada, kuna põhjavee tase langeb.
開啟
Pool-looduslik kooslus loopealne ehk alvar lisaks Eestile leidub veel Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Gotlandil liigiliselt väga mitmekesised kadakaid ei tohiks ülemäära olla kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad (kevadeti vett) õhukese lubjarikka mullaga rannaniit puu- ja põõsrinne on harv kibuvits peamiselt Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal paljude kurvitsaliste olulised pesitsus- ja toitumispaigad iseloomulik on taimkatte vööndilisus soolase vee vahetu mõju piirkonnas lauged madalakasvuliste taimedega rohumaad mere rannikul aruniit neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke harilik koldrohi lubikas harilik kukehari põõsarinne on sageli väga liigirikas harilik kuslapuu harilik kadakas puurinne enamasti puudub puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena vaher
arukask
harilik mänd
taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad levivad kuivadel või parasniisketel aladel soostunud niit samblarinne kähar sulgsammal sirbikud harilik teravtipp rohurinne üsna liigirikas pääsusilm kullerkupp soopihl põõsarinne lodjapuu paakspuu puurinne harilik toomingas saar levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti esinevad nõgudes või madalatel tasandikel lamminiit rohurinne on üsna liigirikas keskmine teeleht lamba-aruhein mägiristik kasskäpp lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud harva esineb üksikuid puid ja põõsaid põõsarindes harilik sarapuu
paju
puurindes haab
hall lepp
tamm
enamasti on need niidud lagedad tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres kujunenud enamasti lammimetsadest leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel puisniit suurim kaitsealune ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit Laelatul 76 liiki ruutmeetril Rohumaad koos puudega, mis kasvanud alal pikaajaliselt vanasti oluline elatusallikas seitsmel niidul Eestis üle 60 liigi lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril väga liigirikkad
