a Katarina Ojaperv 5 éve
457
Limused
Molluskid on mitmekesine loomade rühm, mis sisaldab karpe, peajalgsed ja teod. Karbid koosnevad kahest poolmest, mis kaitsevad nende siseelundeid ja võimaldavad neil kaevuda põhja või kinnituda kindlale alale.
Megnyitás
Limused Karbid jala abil kaevub karp põhja ning liigub aeglaselt. Sellega ta kombib kojapoolmete vahelt ulatub välja 2 torukest, ühekaudu pääseb vesi mantliõõnde, teise kaudu välja mantli hõlmade vahel õõnsuses on siseelundid side hoiab kojapoolmeid koos koda koosneb kahest poolmest ja kaitseb looma toituvad pisiloomadest, vetikatest ja orgaanilise aine osakestest, mis kandub veega lahksoolised elavad soolases kui ka magevees mingile põhjale kinnitunult või põhja kaevunult Teod Ehitus liiguvad talla lihaseid kokku tõmmates ja lõdvestades kraabib toitu suus asuva hõõreliga (hammastest koosnev riivitaoline suuõõnes) maitseb ja kombib lühikeste kombitsatega eristavad valgust pikkade kombitsate lõpus olevate silmadega üks jalg, millel paiknevad limanäärmed koda kaitseb tigu röövloomade ja kuivamise eest spiraalselt keerdunud koda, mille sees paiknevad siseeelundid taimetoidulised, kuid on ka loom- ja segatoidulisi pigem öiseeluviisiga eelistavad niisket keskkonda elavad merepõhjas, magevees ja maismaal (metsakõdus, -mullas, aias, põllul jm *kõige laiemalt levinud limuste rühm Viinamäetigu hästi arenenud haistmismeel silmad eristavad valguse intensiivsust ning asju 1 cm kaugusel Koda on valkjashall kuni kollakaspruun Eestis levinud saartel kõige suurema kojaga tigu Euroopas levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Ees-Aasias ja Põhja-Aafrikas Ebapärlikarp Seni suurim leitud pärl on 24cm pikk ja 14 cm lai, leitud Filipiinide lähedalt Pärl tekib, kui pärlmutterkihi ja mantli vahele satub mõni võõrkeha ning mantel hakkab selle ümber ehitama pärlmutterkihte levinud Põhjamaades, Šotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes Tähtsus karbid veekogude puhastajad taimekahjurid teo lima kasutatakse parfümeeriatööstuses karpe müüakse suveniiridena ning valmistatakse ehteid toiduks inimesele, kui ka teistele loomadele Harilik seepia vaenlase vastu eritab seepia tindinäärmest tinti tavaline Vahemeres värvus poolläbipaistvast valgest kuni piimjasvalgeni päeval muudab värvi, et keskkonnaga ühte sulanduda toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest ööloom kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega Peajalgsed suured silmad, mis sarnanevad inimese omadega haaravad toitu kombitsatega tükeldavad toitu nokataoliste lõugadega, peenestavad aga hõõreliga liiguvad vett mantliõõnde tõmmates ja see järel lihaseid järsult kokku surudes, mille tagajärjel veejuga kiiresti läbi erilise toru röövloomad (söövad kalu, väke ja teisi lumeid) võimelised värvi muutma kõige keerukama närvisüsteemiga kõige arenenumad limused kaheksajalgsed, kalmaarid, seepiad
