Pool-looduslikud kooslused hõlmavad erinevaid niidutüüpe, nagu nõmme niidud, soostunud niidud, lamminiidud ja puisniidud, mis kõik omavad erilisi ökoloogilisi omadusi ja kasvukohti.
niitmiseks on sellised alad reeglina liiga väheproduktiivsed
Madala intensiivsusega karjatamine aitab vältida nende
kinnikasvamist
kujunenud raiete või põlengute tagajärjel ning primaarselt ka vanade lamedate
luidete ja liivikute taimestumisel.
esinevad liivmuldadel
levivad peamiselt Põhja-ja Kagu-Eestis ning saartel.
Lamminiit
Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.
Rohurinne
Kasvab palju aruniidu taimi
angervaks
mägiristik
keskmine värihein
Enamasti on niiidud lagedad.
Harva esineb üksikuid puid/põõsaid.
Põõsasrinne
h. sarapuu
paju
Puurinne
hall lepp
haab
toomingas
Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres.
Viljakas muld
Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
Aruniit
Rohurinne kidur, kuid liigirohke
h. koldrohi
Mägiristik
Põõsasrinne tavaliselt väga liigirikas
Kadakas
Kuslapuu
Üldjuhul puurinne puudub
Puud kasvavad üksikult või väikeste gruppidena (kask, mänd, haab)
Mulad harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad.
Karjatamisel ja niitmisel on oluline osa taimestiku kujunemisel
Levivad kuivadel ja parasniisketel aladel.
Neid võib neile omasel kujul näha vaid looduskaitsealadel
Puisniit
esti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt.
Vanasti oluline elatusallikas
Laelatul 76 liiki ruutmeetril
Lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril
Ühed liigirikkamad Euroopa puisniidu kooslused
oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.
puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Soostunud niit
Lubjarikkad suviti kuivad mullad, kuna suvel alaneb põhjaveetase tublisti
Esinevad nõgudes ja madalates tasandikes
Tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest