Pool-looduslikud kooslused

もっと見る

Pool-looduslik kooslus

Kristin Taalにより

Soo

Hendrik Sikkにより

Imetajad

Getter Kelderにより

Metsatüübid

Marta Mia Meierにより

Pool-looduslikud kooslused

Nõmme niit

Suurim ohutegur nõmmedele on võsastumine.

niitmiseks on sellised alad reeglina liiga väheproduktiivsed

Madala intensiivsusega karjatamine aitab vältida nende kinnikasvamist

kujunenud raiete või põlengute tagajärjel ning primaarselt ka vanade lamedate luidete ja liivikute taimestumisel.

esinevad liivmuldadel

levivad peamiselt Põhja-ja Kagu-Eestis ning saartel.

Lamminiit

Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.

Rohurinne

Kasvab palju aruniidu taimi

angervaks

mägiristik

keskmine värihein

Enamasti on niiidud lagedad.

Harva esineb üksikuid puid/põõsaid.

Põõsasrinne

h. sarapuu

paju

Puurinne

hall lepp

haab

toomingas

Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres.

Viljakas muld

Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel

Aruniit

Rohurinne kidur, kuid liigirohke

h. koldrohi

Mägiristik

Põõsasrinne tavaliselt väga liigirikas

Kadakas

Kuslapuu

Üldjuhul puurinne puudub

Puud kasvavad üksikult või väikeste gruppidena (kask, mänd, haab)

Mulad harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad.

Karjatamisel ja niitmisel on oluline osa taimestiku kujunemisel

Levivad kuivadel ja parasniisketel aladel.

Neid võib neile omasel kujul näha vaid looduskaitsealadel

Puisniit

esti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt.

Vanasti oluline elatusallikas

Laelatul 76 liiki ruutmeetril

Lubjarikastel puisniitudel üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril

Ühed liigirikkamad Euroopa puisniidu kooslused

oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.

puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Soostunud niit

Lubjarikkad suviti kuivad mullad, kuna suvel alaneb põhjaveetase tublisti

Esinevad nõgudes ja madalates tasandikes

Tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest

Levinud üle kogu Eesti, eriti Lääne-Eestis.

Samblarinne

Sirbikud

h. teravtipp

Kähar sulgsammas

Rohurinne (üsna liigirikas)

Kullerkupp

Ahtalehine villpea

Lubikas

Põõsarinne

Lodjapuu

Paakspuu

Paju

Purinne

Saar

Haab

h. toomingas

Loopealne ehk alvar

Mulla paksus ei ületa tavaliselt 20. cm

Kolmandik maailma alvaritest asub Eestis

Õhukese lubjarikka mullaga

Kevadel sulavee ajal võib esineda liigniiskust

Suvel võin muld täiesti läbikuivada

Väga liigirikas kooslus