Vana-Kreeka kultuuri kujundasid avalikud üritused nagu pidustused, muusikalised etteasted, spordivõistlused ja religioossed tseremooniad. Tuntud tragöödiakirjanike hulka kuulusid Aischylos, Euripides ja Sophokles, samas kui Pythagoras tunti helisüsteemi matemaatiliste suhete fikseerijana.
Soololaul aulose saatel, mida organilikult meelelise
karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel
Olulised isikud
Pythagoras
Esimest korda fikseeris helisüsteemi
matemaatilised suhted
Tuntumad trogöödia autorid
Euripides
Sophokles
Aischylos
Ajajärgud
Rooma võimu
146 eKr- 395 pKr
Hellenismi
330- 146 a. eKr
Klassikaline
5 saj- 330 a. eKr
Arhaailine
8-6 saj eKr
Vanakreeka inimesest
Vana-Kreeka inimene ei saanud kõige tugevamaid
mõjutusi mitte loodusest või oma sisemaailmast.
Kõige enam vormisid teda hoopis avalikud üritused:
pidustused, muusikaesitlused, spordivõistlused või
religioossed tseremooniad
Pillid
Löökpillid
Timpan
Keelpillid
Kitara
Lüüra
Puhkpillid
Metalltrompet
Põikflööt
Pan-flööt
Aulos
Muusikateooria
Helisüsteem
подтема
E-F-G-A-H-C-D-E
Kaeblik, õrn, intiimne
Früügia
D-E-F-G-A-H-C-D
Meeline, kõrglik, orgialik
Dooria
C-D-E-F-G-A-H-C#
Tõsine, mehelik, kindlameelne
Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega.
Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade
traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma
naaberaladelt sissetoodud orjad.