Anatoomilised, füsioloogilised ja vaimse arengu iseärasused seoses magamisega
KASUTATUD ALLIKAD
Merit Lilleleht, Õnne Liv Valberg
raamat Meie lapse uni
Tuuliki Ilion, Heisel Vaher, Kadi Veri
artikkel Lapse uni ja sellega seotud häired.
HIRMUUNENÄOD
Soolalamp
Kaisuloom
Muuta pimedas toas olemine lõbusaks
Jälgida mida laps telekast vaatab
Esineb enamasti 6-10 eluaastal
Suurenenud fantaasia tõttu
UNES KÕNDIMINE
Last äratada ei ole vaja
Tagada turvalisus
Teravad asjad ümbritseda või korjata ülesse
Uksed, aknad kinni
Suunata tagasi voodisse
Esineb enamasti 8-12 eluaastal
Sagedane seos elumuutustega
kooli vahetus
Kolimine
Laps toimunut ise ei mäleta
Laste unisus
2014 aastal Eestis läbiviidud uuringus selgus, et 85% lapsevanematest on probleeme oma laste une ja magama jäämisega.
Ebakindel päevakava ja oskamatu piiride seadmine lapsevanemate poolt
4-7 aastane laps
Und häirivad päevased üleelamised ja uute teadmiste omandamised
Õhtused rahulikud jutuminutid lapsevanemaga, et uued muljed endast välja lasta
Ei soovi magama minna
Jääda rahulikuks, konkreetseks ja selgitada, et magamamineku üle ei saa kaubelda
Hirmud
Ekraanidega seadmed suletud
Ukse võib jätta praokile
Kollivastane spray
ÖÖvalgus
Soovituslikud õhtused rahunemise rutiinid
Muinasjuttude lugemine
Vajab und 12-13 tundi ööpäevas
1 päevane uni 1-1,5 tundi
4-12 kuud imik
Anda võimalus rahulikus keskkonnas proovida iseseisvat uinumist
Panna magamisasemele siis kui imik on väsinud, kuid pole veel uinunud
Mitte seostada halbade harjumustega- kussutamine või autosõit
Soovituslik ööpäevarütmi kujundamine
Lõõgastav vanniskäik
Pakkuge lapsele palju lähedust ja kõrvaldage voodist mänguasjad
Ärkamisel meeldiv päevavalgus ja uneajal hämarus
vajab und 14-15 tundi ööpäevas
2 päevast und 3-4 tundi
Ebapiisava une tagajärjed
Õpitulemuste halvenemine
Riskiv käitumine teismelistel
Käitumisprobleemid-liigne aktiivsus, koostöö valmiduse kadu, järelemõtlematu käitumine
Halb mälu,keskendumise häired
Pea-ja lihasvalu
Väsimus, loidus
Tukkumine, tujukus, kergesti ärritatavus, meeleolu kõikumised, viha
UNEAPNOE
Kui esineb hingamisraskus, norskamine, hingamispausid- pidada nõu kohe arstiga
Ravimata jätmine soodustab haigestumist südame-veresoonkonna-ja kopsuhaigustesse
Võib kaasneda voodimärgamine
Suureneb öine uriini tootmine
Uni muutub pindmiseks
Heaolu ja pikkusekasvu mahajäämus, sest kasvuhormooni eritumine väheneb
Uneaegne hingamishäire, õhu tee ei ole piisavalt avatud ja tekib häire keha hapnikuga varustamisel.
Astma
Eelkooliealistel lastel põhjuseks enamasti adenoidid või suurenenud mandlid.
UNEPAANIKA
Esineb sügava une faasis
Laps ei mäleta midagi
Lapsevanemale tundub hirmus
Lapsevanem peab pakkuma sellel hetkel lapsele lähedust ja turvatunnet
Esineb enamasti eelkooli eas
Päevased läbielamised
UNES RÄÄKIMINE
Ei ole ohtlik, kui just mõnda saladust välja ei räägita!
8-12 aastane laps
Päevakava planeerida selliselt, et jääb lapsel aega õppimiseks, peresuhtlusele ja huvitegevusele
Jääks piisav aeg magamiseks, et unevajadus oleks kaetud
Enne magama jäämist ekraanidega seadmed suletud
Und võivad häirida jäsemete kasvuvalu
Vajab und 10-11 tundi ööpäevas
Päevaund enam ei vaja, soovituslik 1 tund rahulikku olemist
1-3 aastane väikelaps
Võitleb magamaminekul
Jääda rahulikuks ja konkreetseks
Eraldumishirm
Unemänguasi
Öine ränne vanemate voodisse
Soovituslik kui ei sega vanemate und
vajab und 12-13 tundi ööpäevas
1 päevane uni 1,5-2 tundi
Vastsündinud-3 kuud
Aju on aktiivsem kui ühelgi teisel eluperioodil
Närviühendused ajus tekivad vaid keemiliste protsesside tulemusena magamise ajal
Magab 16-18 tundi ööpäevas
Päevakava kujuneb söömiste ja magamiste tsükklis
50% uneajast REM- uni
Puudub kindel ööpäevarütm
Melatoniini ei toodeta veel organismis
Veedab magades 70% ajast
Une funktsioonid
Keha kasvu ja arengufaasid
Keha taastumine ja areng
Õppimisvõime tagamine
Mälu
Aju taastumine
Immuunsus
