Elundkond
Tugi- ja liikumiselundkomd
Lihased
Jõu tootmine
Liigutuste tekitamine
Rühi säilitamine
Soojuse tootmine
Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda.
Liigesed
Liigese liigid
Keraliiges- asuvad pea ja õla juures
Plokkliiges - küünarliiges ja põlveliiges
Sadulliiges – kämblaliiges
Liugur ehk ellipsoidliiges – randmeliiges
Pöördliiges - kaelalülid
Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu vahelist ühendust, mis võimaldab luudel liikuda.Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs.
Luud
Luud arenevad kõhrest ja vajavad kasvamiseks ning tugevnemiseks kaltsiumit. Kui organismis pole piisavalt kaltsiumit ja fosforit võib tekkida luuhõrenemine ehk osteoporoos.
Ülesanne
Tugevate katete moodustamine organitele
Keha kandmine ja toestamine
Inimestele liikumise võimaldamine. Luudele kinnituvad lihased, mis neid ja seega ka kõiki kehaosi liigutavad.
Vereloomekohaks.
On oluline mineraalainete säilituskoht.
Rasvade talletuskoht.
Meeleelundkond
Kepikesed
On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust).
Kolvikesed
On võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi.
Kollatähn
Nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.
Pimetähn
Nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
Nägemine
Nägemiselundiks on silm, mille kaudu võtame vastu umbes 90% väliskeskkonna infost.
Maitsmine
Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel.
Kuulamine ja tasakaal
Kõrv on meeleelund, mille kaudu inimene kuuleb. Samuti paiknevad kõrvas tasakaaluelundid.
Haistmine
Inimese haistmiselundiks on nina ning ta suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
Haistes tajume erinevaid lõhnu ning seda aitavad meil teha ninaõõne ülemises osas paiknevad haisterakud. Lõhnad võivad tekitada meeldivat tunnet kui ka tülgastust.
Närvisüsteem
Seljaaju
Juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel.
Suuraju
Koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.
Väikeaju
Kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Vaheaju
Reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega.
Keskaju
Ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagada lihaste toonus.
Piklikaju
Ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus.
Refleks
On kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele.
Närviimpuls
Nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali.
On elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust.
Immuunsüsteem
Vaksineerimine
Vaktsineerimine on surmatud/nõrgestatud haigustekitajate või nende mürkide ehk toksiinide viimine meie organismi.
Allergia
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
On organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad).
Hingamiselundkond
Ninaõõs
On hingamisteede alguskohaks. Ta koosneb luust ja kõhrest.
Hingetoru
Mööda hingetoru pääseb õhk kopsudesse.
Kõri
Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas.
Rakuhingamine
Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Tulemusel vabaneb energia, süsihappegaas ja vesi.
Gaasivahetus
Alveoolid
Alveoolid on väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel.
Kopsud
Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus.
Hingamine
Sissehingamine
Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse.
Lihased tõmbuvad kokku.
Roided liiguvad üles- ja väljapoole.
Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.
Väljahingamine
Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja.
Lihased lõtvuvad.
Roided liiguvad alla- ja sissepoole.
Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb.
Suguelundkond
Naissuguelund
Menstruatsioon
Naisel , vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Menstruaaaltsükkel
Kestab 21-35 päeva. Teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.
Ovulatsioon
Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Üldiselt kestab tsükkel 28 päeva, kuid see on paljudel erinev.
Munarakud
Loote areng
Loote areng toimub emakas ja kestab 38-40 nädalat.
Viljastumine
Munasarjadest tulev munarakk hakkab viljastuma munajuhas.
Küpsemine
Küpsemine toimub murdeeas, siis hakkavad munasarjad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone.
Munarakk valmib perioodiliselt. Iga 4 nädala järel vabaneb üks munarakk, mis väljub munasarjast ning satub kõhuõõnde. Üle 45.-50. aastasel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab.
Meessuguelund
Perma
Moodustumine
Kõigepealt moodustuvad munandites meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid. Sperma moodustub terve elu jooksul.
Katteelundkond
Nahk
Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Nahk koosneb marrasknahast, pärisnahast ja nahaaluskoest. Marrasknahk (0.05-0.6 mm paksune) moodustab naha välimise ja pärisnahk sisemise kihi.
Sisenõrenäärmed
Neerupealised
Toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Sugunäärmed
Toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.)
Käbikeha
Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Kõhunääre ehk pankreas
Toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Kõrvalkilpnääre
On inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks.
Kilpnääre
On inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Ajupats ehk hüpofüüs
On herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot.
Erituselundkond
Neerud
Uriin
Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.
Neerud on paarilised punakaspruunid oakujulised organid, mis paiknevad mõlemal pool lülisammast üsna sügaval ja kõrgel, alumise rinnalüli ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Neerud on umbes 10-12 cm pikkused ning kaaluvad 150-200 g.
Seedeelundkond
Oksendamine
Oksendamine on mao kaitserefleks, et ära hoida mao kahjustumist ja organismi mürgistumist.
Seedimine
Seedimiseks nimetatakse ensüümide mõjul suurte toiduosakeste muutumist väikesteks osadeks.
Vereringeelundkond
Veresooned
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri kehas liigub. Kõik veresooned kokku moodustavad veresoonkonna.
Veri
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vererakud jagunevad punasteks vererakkudeks, valgeteks vererakkudeks ja vereliistakuteks.
Süda
Süda on koonuse kujuline, seest õõnes lihaseline elund, mille välis- ja sisepindu katab sidekude.
Vereringe
Vereringeks nimetatakse vere liikumist organismis ning tema ülesandeks on siduda tervikuks kõik organismi osad. Inimesel on suletud vereringe, mis tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise rakkudest.
