Hapra eaka sündroomi avastamine ja käsitlus
Polüfarmakoloogia
Vajadusel kaasata raviprotsessi patsiendi lähedasi.
Kaasata raviskeemi korrigeerimisse perearst (annustamisskeemide lihtsustamiseks),
väljastada paberkandjal kirjalikke juhiseid ja kutsuda patsient korduvale visiidile.
Saada ülevaade patsiendi tarvitavatest ravimitest, vajadusel vaadata koos patsiendiga
üle tema ravimid.
Alatoitumine
Vajadusel kaasata eaka patsiendi lähedasi, selgitada valgu tarbimise vajalikkust,
üldise toidu kaloraaži tõstmise olulisust, normaalse KMI säilitamist.
Selgitada välja toitumisega seotud probleeme nt puudulikud hambad, rahalised
probleemid jt murekohad.
Teostada patsiendi läbivaatus (kehakaal, pikkus, KMI jm), vestelda
toitumisharjumustest.
Kukkumiste risk
Soovitada toidulisandina D-vitamiini annuses 800 IU.
Koostöös perearstiga teavitada eaka lähedasi/sõpru eakal tekkinud kõrgendatud
kukkumise riskist ning võimalusel kaasata neid ohutu koduse keskkonna loomiseks.
Kukkumisriski esinemisel soovitada patsiendile kasutada abivahendeid: kodus
kasutada wc poti kõrgendust, dušiistet, liikumisabivahendeid jms.
Hinnata patsiendi tasakaalu ja liikuvust igapäevastes tegevustes; vajadusel soovitada
tasakaaluharjutusi, selgitada igapäevase füüsilise aktiivsuse olulisust.
Halvenenud nägemise korral suunata eakas patsient optometristi või silmaarsti
vastuvõtule.
Kognitiivne staatus
Mälu halvenemisel soovitada patsiendil kasutada märkmikku, kalendrit jm. Koostöös
perearstiga kaasata raviprotsessi patsiendi lähedasi ja teisi spetsialiste.
Hinnata eaka patsiendi kognitiivseid häireid Mini Mental State Examination testi
abil.
Hapruse skriinimine - FRAIL küsimustik
Elustiil
Alkoholi ja uimastite tarvitamise loobumise nõustamine
Suunata edasi perearsti, vaimse tervise õe või psühhiaatri vastuvõtule edasise abi
saamiseks. Uimastite tarvitajad suunata kahjude vähendamise keskusesse ja/või
sõltuvusnõustaja poole.
Alkoholi liigtarvitamine ja narkootikumide sõltuvuse puhul selgitada välja patsiendi
motivatsioon käitumist muuta, motiveerida patsienti otsima abi.
Hinnata patsiendi alkoholi tarbimist AUDIT testi abil.
Füüsilise aktiivsuse hindamine
Soovitada pidada liikumispäevikut, et hinnata patsiendi füüsilist aktiivsust ja anda
soovitusi selle parandamiseks.
Soovitada võimalusel vähemalt 2-3 päeval nädalas tegeleda vastupidavustreeninguteja
jõu-, venitus- ning tasakaalu arendavate harjutustega.
Soovitada liikumist vähemalt 30 minutit päevas, 5 päeval nädalas.
Soovitada patsiendil igapäevaselt liikuda, eelistada aktiivset eluviisi istuvale.
Dokumenteerida protsessi käigus tehtavad tegevused ning patsiendi poolt saavutatud
tulemused.
Kaaluda patsiendi suunamist toitumisnõustaja vastuvõtule juhul, kui patsiendil ei
ole teatud aja jooksul pärast õepoolset toitumisalast nõustamist olnud positiivseid
tulemusi.
Jagada infomaterjale patsiendile (TAI on loonud ka kokkuvõtlikke voldikuid
toitumisest: Lihtsad soovitused tervislikuks toitumiseks, Toidurasvad, Sool ja
Suhkrud, mida on võimalik paberkandjal tellida ja patsientidele jagada). Soovitada
tutvuda tasakaalustatud toitumist puudutava informatsiooniga koduleheküljel www.
toitumine.ee.
Anda soovitusi, kuidas muuta oma toitumist tasakaalustatumaks.
Võrrelda toidupäevikus esitatud söödud toitude ja nende koguseid, toetudes Eesti
toitumise- ja liikumise soovitustega.
Kehakaalu langetamise eesmärgil pereõde arvestab patsiendi energia ja portsjonite
arvu vajadust toetudes Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele.
Analüüsida patsiendi poolt täidetud toidupäevikut vastavalt toidupäeviku täitmise
eesmärgile.
Selgitada patsiendile toidupäeviku täitmise vajadust ja eesmärki.
Selgitada välja patsiendi motivatsioon käitumist muuta (kehakaalu langetada jm).
Selgitada välja patsiendi võimalikud elustiilist tulenevad terviseriskid.
Ennetavad tegevused esmatasandil
Ülekoormussündroomi ning selle ennetamine
Kaebuste süvenemisel suunata patsient perearsti või töötervishoiuteenuse osutaja
vastuvõtule.
Soovitada patsiendile harjutusi ülekoormussündroomide ennetamiseks ja raviks,
selgitada igapäevase füüsilise aktiivsuse vajalikkust, soovitada enne treeningut teha
soojendus ja pärast venitus.
Soovitada patsiendile võtteid ergonoomilise töökoha loomiseks.
Selgitada patsiendile tööpäeva sees puhkepauside olulisust.
Soovitada esmaseid võtteid valu või ebamugavust tekitavate sümptomite
leevendamiseks (külm, mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid, ortoos jm).
Selgitada patsiendile ülekoormussündroomi võimalikku põhjust.
Pereõe tegevused sõeluuringute läbiviimisel
Informeerida sihtrühma patsiente sõeluuringu kuulumisest (rinna-, emakakaela või
jämesoolevähi) sh jagada lisainfot, kus uuringuid on võimalik teostada.
Rindade kontroll ja günekoloogiline läbivaatus
Hinnata hormonaalsete kontratseptiivide retseptide pikendamisel trombi riski
(suitsetamine, vanus, kehakaal). Vajadusel kutsuda patsient vastuvõtule.
Julgustada naisi pöörduma perearsti või günekoloogi vastuvõtule rindade või kaenla
lümfisõlmede muutuste esinemisel.
Soovitada rindade enesekontrolli üks kord kuus kindlal päeval pärast menstruatsiooni
vastavalt Eesti Vähiliidu poolt loodud enesevaatluse juhendile ning sõeluuring iga
kahe aasta järel.
Teavitada naispatsiente, et nad peavad käima korrapäraselt günekoloogilisel
läbivaatusel iga viie aasta järel.
HI-viiruse leviku ennetamine
Positiivse analüüsi vastuse korral nõustada patsienti ohutuse ja turvalisuse osas ning
suunata koostöös perearstiga täpsustavateks uuringuteks infektsioonhaiguste arsti
vastuvõtule.
Nõustada patsiente HIV-testimise osas ja suunata testima.
Hinnata patsiendi riskikäitumist HI-viiruse edasikandumise osas.
Pereõe roll esmatasandi tervishoius
Nõustamisel krooniliste haigustega
Hüpotüreoos
Määrata kilpnäärme talitluse (türeotropiin ehk TSH) vereanalüüs sagedusega 1x
aastas, vajadusel sagedamini.
Võtta anamnees võimalike tervisekaebuste väljaselgitamiseks.
Krooniline põletikuline liigesehaigus
Hinnata naha ja küünte seisundit (põletikud, kahjustused, haavandid).
Hinnata kroonilise põletikulise liigesehaigusega täiskasvanud patsiendil
kardiovaskulaarsete riskitegurite esinemist üks kord aastas, sh EKG uuring.
Võtta põhjalik anamnees (millistes liigestes esineb valu, kas esineb turset, hommikust
liigesjäikust ning jäikuse esinemisel selle kestus ja aeg).
Hinnata igapäevaeluga toimetulekut (sh taastusravi vajadus ning viimane visiit).
Täiskasvanutel kelle haigus on remissioonis, on soovituslik
teha kontroll vereanalüüse iga kolme kuu järel kui reumatoloog ei ole määranud
teisiti.
Diabeet
Soovitada diabeetilise retinopaatia skriiningut üks kord aastas.
Insuliini ja GLP-1 agonistide süstetehnika ja süstekohtade hindamine.
Veresuhkru aparaadi kasutamise õpetamine ja jooksvalt mõõtmistehnika hindamine.
Hinnata ravimotivatsiooni minimaalselt kaks korda aastas.
Jälgida ravi tulemuslikkust määrates HbA1c analüüsi soovituslikult kaks korda
aastas, vajadusel sagedamini.
Teostada jalgade läbivaatus 1x aastas, vajadusel sagedamini (haavandid,
nahapaksendid, deformatsioonid, närvikahjustuse/tundlikkuse hindamine).
Hinnata 2. tüüpi diabeedi võimalike tüsistuste ja riskide olemasolu (düslipideemia,
diabeetiline nefropaatia), vajadusel sekkumine.
Tulenevalt terviseseisundist seada veresuhkru eesmärkväärtus.
Hinnata diabeedi olemasolul süstoolse eesmärk vererõhuväärtust (120–129 ja
diastoolne alla 80 mmHg.)
Kõrgvererõhktõbi
Tuletada meelde III astme kõrgvererõhktõve patsientide regulaarse silmaarsti
kontrolli 1 x aastas vajadust.
Selgitada keedusoola tarvitamise piiramise vajadust (alla 5g päevas).
Selgitada patsiendile ravi eesmärkväärtusi so alla 65-aastastel patsientidel eesmärk
vererõhuväärtus 120–130/80 mmHg (süstoolne vererõhk mitte < 120 mmHg) ja
üle 65-aastastel 130–140/80 mmHg. Organikahjustuse olemasolul tuleb saavutada
vererõhuväärtus 120–129/alla 80 mmHg.
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Viia läbi Astma kontrolli test (AKT)
Hinnata patsiendi inhalatsioonitehnikat ravi käigus.
Stabiilse patsient suunata vähemalt 1 kord aastas perearsti vastuvõtule.
Astma
Küsitleda öiste sümptomite ja unehäirete osas.
Küsitleda füüsilise aktiivsuse piiratuse osas ja päevaste sümptomite esinemist
(õhupuudus, vilistav hingamine).
Hinnata ööpäevase hooravimi vajadust (välistamaks liiga sage kasutus).
Hinnata koduse keskkonna võimalikke riskide ning soovituste andmine.
Viia läbi Astma kontrolli testi (AKS), hindamaks astma ägenemist viimase 4 nädala
jooksul.
Õpetada õiget inhalatsioonitehnikat ravi alustamisel ja ravi käigus.
Pereõe roll patsiendi terviseteekonnal
Multikultuursus pereõe igapäevatöös
Patsientide kodumaal välja kujunenud veendumused ja tavad jätkuvad sageli
ka uues riigis, mistõttu on oluline, et tervishoiutöötaja patsiendi kultuurilisi
uskumisi ja tavasid austaks.
Patsiendi kultuuri mittemõistmine tervishoiutöötaja poolt võib
patsienti kahjustada ja mõjuda ravitulemustele negatiivselt.
Tervishoiutöötaja suutmatus hinnata
patsiendi kultuurilisi erinevusi mõjutab negatiivselt abi kvaliteeti ja patsientide
rahulolu.
Ülemaailmne
rahvastiku ränne nõuab, et õendusabi vastaks erinevate kogukondade
vajadustele.
Multikultuursuse kasv tähendab, et õed peaksid olema mitte
ainult kvalifitseeritud, vaid omama ka teadmisi erinevatest kultuuridest ning
olema valmis adapteeruma rahvastiku kiire mitmekesistumise tõttu erinevate
kultuuride, keelte ning erinevate veendumuste ja vajadustega.
Tõusev migratsioon on tervishoiuteenuste pakkujaile nii eelis kui ka
väljakutse.
Tervisetehnoloogia ja andmekaitse
Kasutusel on nii nahahaiguste käsitluseks mõeldud
digitööriistu, tervishoiutöötaja ja patsiendi vahelise suhtluse hõlbustamiseks
mõeldud lahendusi kui ka digiteeritud kujul krooniliste haiguste jälgimise
võimalusi.
Eestis on loodud mitmeid innovaatilisi e-tervise ettevõtteid, kes igapäevaselt
tervishoius olevaid kitsaskohti parandavad läbi uute, praktiliste ning innovaatiliste lahenduste.
Tehnoloogiate kasutamisel igapäeva töös on vajalik kriitiline mõtlemine
ning alati tuleb arvestada andmete turvalisuse aspektiga.
Tervisetehnoloogiate eesmärk on olla abiks tervishoiutöötajale,
parandada ja mugavdada tervishoiuteenuse protsesse.
Patsiendi ohutus
Samuti on patsiendiohutuseks kasutusel mitmeid tehnoloogilisi
lahendusi ja integreeritavaid infosüsteeme nt ravimi koostoimete andmebaas,
mis aitavad ennetada potentsiaalselt tekkivat tervisekahju.
Patsiendi ohutuse
tagamiseks on tervishoiuasutustes kasutusel erinevaid ettevaatusabinõusid,
näiteks rakendatakse nakkustõrje standardeid, koostatakse ennetavaid ravi- ja
käsitlusjuhendid ning tegeletakse üldise ravikvaliteedi näitajate seadmise ja
jälgimisega.
Patsiendi ohutuse eesmärgiks on ennetada ja vähendada patsientide
terviseriske, vigu ning kahjustusi, mis võivad tekkida tervishoiuteenuse
osutamisel ning võimaldada elada tervelt täisväärtuslikku elu.
Kvaliteetse, tõhusa ning inimkeskse tervishoiuteenuse pakkumine
on esmatähtis ja kõigi patsientide ning tervishoiutöötajate elementaarne
ootus.
Tõenduspõhiste materjalide rakendamine
Ravijuhendid on riiklikult heakskiidetud dokumendid, mis annavad
soovitusi tervist mõjutavate tegevuste osas. Ravijuhendis antakse
soovitusi ja juhiseid tervishoiutöötajatele haiguste diagnoosimise ning
ravimise kohta, samuti võib ravijuhend sisaldada tõenduspõhiseid
soovitusi haiguste ennetuseks.
Vajalik on igapäevaselt õendusabi pakkudes (nõustamine, vastuvõtt
jm) lähtuda parimatest tõenduspõhistest soovitustest.
Tõenduspõhisus võimaldab pakkuda inimesele abi lähtudes parimatest
teaduslikult saadud tõenditest ning ühtlasi minimeerides ohtu inimesele,
seega on nõustamise ja teenuse osutamise aluseks tõenduspõhine lähenemine.
Meeskonnatöö
Meeskonnatöö efektiivseks toimimiseks on oluline hea infovahetus.
Pereõde teeb aktiivset koostööd koduõdede, üldhooldekodudes
töötavate õdede, avahooldustöötajate, kooliõdede jt spetsialistidega.
Pereõde on esmatasandi tervisemeeskonna asendamatu liige, tehes koostööd
erinevate erialaspetsialistide ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste
osutajatega.
Eriõde
Eriõde pakub enesealgatatud õendusabi
ja tema teoreetilised teadmised ning praktilised oskused on laialdasemad kui
õenduse eriala põhiõppe lõpetanul.
Valmisoleku töötada nii iseseisvalt kui ka
interdistsiplinaarses meeskonnas ning eest vedada uurimis- ja arendustööd.
On läbinud
õe erialase koolituse õppekava või terviseteaduse magistriõppekava ühel
õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal suurema kliinilise
pädevuse ja otsustusoskuse
Pereõe roll ennetuses
Immuniseerimine
Tagada immuniseerimiskabineti varustatus vajalike esmaabi vahenditega sh
anafülaktilise šoki raviks.
Patsiendi immuniseerimise järgsete kõrvalnähtude esinemisel koostöös perearstiga
registreerida kõrvalnähud ja teavitada Ravimiametit.
Dokumenteerida õendusabi ja immuniseerimine nõuetekohaselt.
Dokumenteerida immuniseerimisest keeldumine. Suunata immuniseerima/teostada
immuniseerimine ning nõustada patsiente või nende lähedasi immuniseerimis
järgsete võimalike kõrvaltoimete osas. Anda patsiendile immuniseerimise järgseid
kodused soovitusi.
Selgitada välja hetkel olevad ajutised või püsivad vastunäidustused
immuniseerimiseks, vajadusel konsulteerida perearstiga.
Selgitada immuniseerimise võimalusi ning vajadusel koostada koos patsiendiga
immuniseerimise plaan.
Informeerida igas vanuserühmas inimesi või vajadusel nende lähedasi
vaktsiinvälditavate haiguste olemuse, võimalike tekkivate tüsistuste osas ning
selgitada immuniseerimise olulisust. Vastata lapsevanema/patsiendi küsimustele ja
nõustada immuniseerimisega seotud küsimustes.
Rase pereõe vastuvõtul
Vajadusel suunata perearsti, ämmaemanda, imetamisnõustaja, günekoloogi,
raseduskriisi nõustaja või psühholoogi vastuvõtule.
Oma pädevuse piirides raseda naise terviseküsimuste lahendamine ja vastamine.
Põhjalik raseda anamnees tervisekaebuste kohta ja dokumenteerimine.
Pereõe tegevus tervete rasedate terviseriskide hindamisel hõlmab koostööd
perearsti ja ämmaemandatega.
Täiskasvanute tervisekontroll, riskide hindamine ja
juhtimine
Kasutada nõustamisel motiveeriva intervjueerimise (MI) tehnikat.
Mõõta arteriaalset vererõhku, arvutada kehamassiindeks, vööümbermõõt ning
vajadusel hinnata terviseseisundit eelmainitud tegevuste näol.
Tunda ära normist kõrvalekalded ning vajadusel osutada pädevuse piirides õendusabi
(nt nõustada elustiili osas, määrata lisaanalüüse ning suunata edasiseks raviks
perearstile).
Selgitada välja tervisekontrollis võimalikud terviseprobleemid ja terviseriskid.
Laste tervisekontroll
Julgustada last oma muredest rääkima ja küsimusi küsima. Nõustada, millal pöörduda
ühe või teise probleemiga vanemate ning edasi perearsti või muu spetsialisti poole.
Toetada last ja lapsevanemaid psühholoogiliselt ning vajadusel suunata vaimse
tervise õe või muu spetsialisti poole.
Vestelda noortega uimastite sh alkoholi ja tubaka tarvitamisest.
Märgata laste vaimse, kehalise ja seksuaalse väärkohtlemise või hooletusse
jätmise märkide suhtes, julgustada lapsi probleemist rääkima. Tulenevalt
Lastekaitseseadusest on pereõde kohustatud teavitama abivajavast lapsest
omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil, vajadusel teeb koostööd
lastekaitsetöötajatega.
Nõustada seksuaaltervise arengu osas toetudes TAI poolt 2018. Aastal koostatud
juhendile Lapse seksuaaltervise areng vanuses 0 kuni 18 aastat.
Immuniseerimisest keeldunud lapsevanemal paluda täita vaktsineerimisest
keeldumise avalduse.. Lapsevanem võib esitada keeldumise ka vabas kirjalikus
vormis.
Nõustada lapsevanemaid võimalike õnnetuste sh laste mürgistuste või liiklusõnnetuste
osas vastavalt 2018. aastal Maanteeameti poolt välja töötatud infoteatmikule Lapse
ohutu sõidutamine autos.
Tutvustada lapsevanematele riiklikku immuniseerimiskava, anda informatsiooni
vaktsiinvälditavate haiguste kohta, selgitada võimalikke immuniseerimise järgseid
esinevaid (lubatud) kõrvaltoimeid ja nende ravi ning vastata lapsevanematel tekkinud
küsimustele.
Nõustada lapse isikliku hügieeni suhtes (hammaste kontroll ja regulaarne pesu
toetudes Eesti Haigekassa ja Eesti Hambaarstide liidu poolt loodud Sinu lapse
hammaste rõõmuks infovoldikule, selgitada naha-, küünte- ja juuste hoolduse, riiete
ja pesu regulaarse vahetamise vajalikkust).
Nõustada lapsevanemaid toitumise osas toetudes Laste tervise jälgimise juhendile
ja Eesti Lastearstide Seltsi poolt loodud 2020. aastal Imiku ja väikelaste toitumise
infomaterjalidele.
Nõustamisel ägedate haigustega patsientidega
Ägeda haigusega inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama haigestumise
esimesel päeval, seejuures on lubatud nõustamine sidevahendite teel, mille
käigus patsiendi kaebused dokumenteeritakse.
Urotrakti infektsioon
Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused ei ole eelnevate soovitustega leevenenud ja
patsient vajab antibakteriaalset ravi.
Soovitada patsiendile säästvat režiimi, tarbida rohkelt vedelikku, soovitada
käsimüügi ravimeid, anda dieedisoovitused (vältida vürtsikat toitu).
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Täpsustada
kaebuste kestvuse aeg. Teostada kõhu palpatsioon, vajadusel teostada uriinianalüüs
(põletiku määramiseks), määrata vajadusel CRP ning uriini mikrobioloogiline külv.
Äge seljavalu
Tutvustada patsiendile õigeid töövõtteid, seljaharjutusi ja seljavalu leevendavaid
meetmeid (ujumine jne).
“Punaste lippude” olemasolul, patsiendi kaebuste püsimisel või süvenemisel suunata
patsient perearsti vastuvõtule.
Nõustada ägeda valu perioodil valuravi osas.
Seedetrakti infektsioonid
Kaasata perearst, kui patsiendi kaebused kestavad üle seitsme päeva, sh äge
oksendamine, pikaleveninud kõhulahtisus.
Soovitada järgida elementaarseid hügieeninõudeid, tarbida rohkelt vedelikku,
vajadusel tarvitada valu- ja palavikuravi. Anda dieedisoovitusi (vältida piimatooteid,
raskesti seeditavaid- ja vürtsikaid toiduaineid), soovitada käsimüügi ravimite
kasutamise osas.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida: (sh selgitada
välja, kas lähikonnas on sarnaste sümptomitega inimesi, küsitleda võimaliku veeja
/või toidunakkuse osas, reisianamnees, kas on eelnenud antibakteriaalset ravi
jms). Selgitada kaebuste kestvuse aeg, teostada kõhu palpatsioon, küsitleda kas
esineb oksendamist, kõhuvalu ning kehatemperatuuri tõusu. Oluline patsiendi vanus
(tüsistuste risk on suurem <2 a. ja >70 a. vanustel inimestel, sh dehüdratatsioon).
Sooleinfektsioonid on 90% viiruslikud, mis mööduvad nädala jooksul ning
enamasti antibakteriaalset ravi ei vaja.
Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkused
Selgitada tervisliku eluviisi olulisust, mis hõlmab füüsilist aktiivsust, tervislikku
toitumist, piisavalt vedeliku tarbimist, negatiivse stressi vältimist.
Soovitada tuleks silmade, suu ja nina katsumist, juhul kui olla eelnevalt katsunud
saastunud pindasid.
Soovitada pesta käsi sagedasti ja vajadusel vastavalt (tulenevalt epidemioloogilisest
seisukorrast) soovitustele kanda kaitsemaski.
Ülemiste hingamisteede ägedad viirusnakkuse
Kurguvalu
Kaasab perearst, kui CRV- on normi piiridest kõrgem, 3 päeva möödudes kurguvalu
püsib, kurgu limaskestal on mädane katt, kurgumandlitel on mädakorgid, esineb
tugev kurgu limaskesta turse.
Soovitada kurgu loputamist, limaskestade turset alandavad lokaalsed ja süsteemsed
ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku, vajadusel soovitada valuravi.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu
kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms), vaadelda
kurgu limaskesta, määrata CRV, määrata vajadusel Streptokoki kiirtesti, palpeerida
lümfisõlmi.
Kõrvavalu
Kaasata perearst, kui CRV on normi piiridest kõrgem, esineb eritis kõrvast (seroosne,
mädane, verine), perforatsioon, kuulmekile tugev turse ja punetus, kuulmekile taga
kollakas vedelik, või kui 1 päeva möödudes valu püsib.
Nõustada valuravi osas, soovitada limaskestade turset alandavaid süsteemseid
ravimeid, soovitada tarbida lisavedelikku.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada valu
kestvuse aeg, selgitada valu iseloom (tuikav, väga tugev, kiirgav vms.), otoskopeerida
kuulmekäiku/kuulmekilet, määrata vajadusel CRV, palpeerida lümfisõlmi.
Nohu
Kaasata perearst, kui on kõrgenenud CRV, pärast 10 päeva möödumist nohu püsib
või on lisandunud uusi sümptome, milleks on mädane eritis ninast, sagedased
ninaverejooksud, kõrvavalu, valu otsmiku ja ninakõrvalkoobaste piirkonnas, peavalu.
Õpetada nohu leevendamismeetodeid: ninaloputusi puhta vee- või soolalahusega,
inhalatsioone, asendiravi, soovitused käsimüügi ravimite kasutamise osas.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada nohu
kestus, täpsustada kas ninaeritis on seroosne, mädane, värvitu, kollane vms., teostada
kurgu -ja nina limaskesta vaatlus ning lümfisõlmede palpatsioon, otoskoopeerimine,
määrata vajadusel CRV.
Köha
Kaasata perearst kui patsiendil on tekkinud hingeldus, valulik ja/või raskendatud
hingamine, kõrgenenud CRV.
Õpetada köha leevendamise meetodeid (istuv asend, asendravi magades),
soovitada tarbida lisavedelikku sh ravimteesid, õpetada hingamisharjutusi,
soovitada inhalatsioone, soovitada käsimüügi ravimeid köha leevendamiseks.
Võtta anamnees patsiendi tervise kaebuste kohta ja dokumenteerida. Selgitada
köha kestvus, täpsustada köha iseloom (kinnine, lahtine, haukuv). Teostada
kopsude auskultatsioon, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset,
sõltuvalt kaebustest määrata CRV.
Tähelepanu peab
pöörama köhale, mis on kestnud üle nädala. Ägeda köha tavapärased põhjused
on külmetamine või viirused.
Palavik
Kaasata perearst, kui palavik püsib üle 3 päeva või on lisandunud mõni järgnevatest
sümptomitest: hingeldus, valulik või raskendatud hingamine, veriköha, tugev
peavalu koos oksendamisega, uimasus, desorienteeritus, üle 3 päeva >38.5° ilma
langustendentsita.
Nõustada palaviku alandamise ja ravi osas, soovitada tarbida lisavedelikku.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida. Teostada
kehatemperatuuri mõõtmine, teostada naha ja limaskesta vaatlus, hinnata vedeliku
defitsiiti, teostada lümfisõlmede palpatsioon, mõõta SpO2 taset.
Palavik on organismi kaitsereaktsioon haiguse tekitajate vastu ja seda ei pea
alati ravimitega mõjutama. Palavikku peaks alandama kui kehatemperatuur on
üle 38,5 °C.
Soovitada vältida otsekontakti haige inimesega.
Ülemiste hingamisteede ägeda viirusnakkusega (ÜHVI) võib esineda
palavikku, köha, nohu, kõrvavalu, kurguvalu, peavalu, lihasvalu.
Esmane õendusabi vaimse tervise probleemide korral
Alates 2017 aastast on võimalik perearstil pidada nõu psühhiaatriga
e-konsultatsiooni teel, et vähendada eriarstiabisse suunamist ning suunata
psühhiaatrilist abi vajavad patsiendid kiiremini teenusele.
Lühiajalised unehäired
Retseptide pikendamisel veenduda ning kontrollida, millal on patsient saanud viimati
ravimiretsepti (sh mis asutusest) ning millises koguses - ennetamaks ravimsõltuvuse
teket ja välistamaks ravimite kuritarvitamiste ohtu.
Olla teadlik, et bensodiasepiinide, uinutite või muude sarnaste ravimite pikaajalisel
tarvitamisel tekib ravimsõltuvus ning tegelikke põhjusi ravimata, võib tekkida oht
patsiendi kahjustamisele.
Hinnata psühhotroopsete ravimite võtjate raviskeeme igal retsepti pikendusel.
Kutsuda patsient tagasi korduvale vastuvõtule või suunata edasi perearsti või
spetsialisti (vaimse tervise õde, unespetsialist, psühhiaater jm) vastuvõtule.
Soovitada täita unepäevikut nädala jooksul.
Nõustada patsienti unehügieeni suhtes.
Võtta anamnees patsiendi tervisekaebuste kohta ja dokumenteerida.
Vägivald
Olla tähelepanelik inimeste vaimse, kehalise või seksuaalse väärkohtlemise märkide
suhtes, julgustab probleemidest rääkima ja abi otsima.
Abivajajast nii lapsest kui
ka täiskasvanust tuleb teavitada institutsioone.
Vägivallatsejad
kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne
väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine).
Tuleb osata tähele panna ja hinnata võimalikku vägivalda peres.
Ärevushäire
Esmaste või korduvretseptide küsimisel, kontrollida digiretseptuurist ravimite
varasemat tarbimist ning väljaostmist, vältimaks ravimi liigtarvitamist.
Õpetada eneseabi võtteid.
Tutvustada ärevushäire ja paanikahäire patsiendijuhendit ning ärevuse töövihikut.
Tuvastada-kaardistada patsiendil esinevad ärevushäire põhitunnused ja ärevuse
olemus.
Õendustegevus somatoformsete häiretega patsiendi nõustamisel
Dokumenteerida õendustegevused, kasutades patsiendi enda sõnu ning tuues välja
planeeritud tegevuste kirjeldused, hindamine ja ajalised näitajad.
Tutvustada psühhiaatrilise abi saamise võimalusi ning anda ülevaade psühhiaatri,
psühholoogi, teraapia ja rehabilitatsiooni tähenduse kohta.
Vajadusel kohtuda pereliikmetega kui peresisesed vastuolud mõjutavad patsiendi
vaimset tervist või kui perekond on koormatud patsiendi käitumisest.
Soovitus pidada päevikut ning panna kirja isikliku elu probleemid ja mõtted, mida ta
tahaks oma elus muuta.
Seada suhtlemisel konkreetsed piirid, juhul, kui patsient on oma käitumises ja
arusaamades jäik (määratud ravi osas).
Toetada patsiendi positiivset enesehinnangut minapildi kujunemisel ning julgustada
võtma vastutust enda tegevuse eest.
Soovitada eneseabi võtteid: keskendunud hingamine meditatsioon ja järkjärguline
lihaslõdvestus.
Ärevuse ja hirmu olemuse selgitamine, hirmu
skaala täitmine ning motiveerimine seda täitma.
Vajadusel täita ja analüüsida heakskiidetud küsimustikke.
Sõnastada koostöös patsiendiga probleemid ja eesmärgid.
Vältida patsiendi subjektiivse kaebuse tühistamist või pisendamist, kuid vaidlustada
selle eluohtlikkust ning suunata patsienti mõtlema kaebuse tähendusest.
Kuulata patsiendi tervisekaebusi ning igapäevaelu puudutavate küsimuste
dokumenteerimine.
Pereõe võtmekompetentsid
Nõustamisoskused
Nõustamine. Pereõde on pädev nõustama elustiili küsimuste osas igas vanuses
patsienti ja tema perekonda. Lisaks nõustamisoskused suitsetamisest loobumise,
uimastite ja alkoholi tarbimise, toitumise ning füüsilise aktiivsuse osas.
Töökoha kompetentsid
Immuniseerimine. Pereõel on kohustus läbida iga 5 aasta järel immuniseerimise
täiendkoolitus. Immuniseerimine on oluline osa ennetustegevuseks ning seetõttu
peab olema kursis immuniseerimise alaste teadmistega.
Raviarved, teatised, aruandlus. Pereõde tegeleb aktiivselt aruandlusega, täidab
raviteenusearveid ning saadab vajadusel teatiseid
sõltuvalt asutuses kehtivatest reeglitest.
Triaaž. Pereõde on sageli esimene kontakt inimesele, vastates telefonile, nõustades
ägeda haigestumise korral. Pereõde peab olema valmis tundma ära potentsiaalselt
tervisele ohtlikud seisundid.
Anamneesi kogumine ja nõuetekohane dokumentatsioon. Anamneesi kogumine on
nõustamise alus. Pereõde kogub anamneesi põhjalikult ning dokumenteerib kõik
patsiendilt saadud info võimalikult täpselt, vältides sealjuures “liialdusi” ning enda
arvamuse, emotsioonide kirjapanekut.
Tervisetehnoloogia ja IT. Pereõde käib ajaga kaasas ning sellega kaasneb sageli uute
oskuste omandamist just tehnoloogia näol. Tehnoloogia puhul hindab kriitiliselt
potentsiaalseid varitsevaid ohte.
Töökoha korrashoid. Pereõde on oma töökoha suhtes hooliv ning käsitleb instrumente
jm heaperemehelikult.
Tööalased kompetensid
Otsustusjulgus. Meeskonnaliikmena ning patsienditele juhiste andmisega on vaja
otsustusjulgust, et eesmärke ellu viia.
Kriitiline mõtlemine ja analüüsi oskus. Õendus- ja arstiabi osutamine vajab
igapäevaselt kriitilise mõtlemise ning analüüsimise oskust.
Töö analüüs. Töökeskkonna hindamine, töö protsesside analüüs, optimaalne
ajakasutus
Interdistsiplinaarne koostöö. Meeskonnaliikmena on vaja aktiivselt teha koostööd
nii patsientide, perearstiga, sotsiaaltöötajaga, kooli-ja koduõdedega ning teiste
spetsialistidega.
Personaalse efektiivsuse kompetents
Kohanemise võimekus. Uued olukorrad, õppimisvajadus ning pidev areng suunavad
indiviidi pidevalt hakkama saama uues olukorras.
Empaatilisus. Pereõel on aktiivse kuulajana ning nõustajana vaja empaatiat.
Usaldusväärsus. Meeskonnaliikmena peab olema usaldusväärne nii kolleegidele kui
ka patsientidele.
Enesearengule orienteeritud. Pereõde on kohustatud läbima aastas vähemalt 60 tunni
ulatuses koolitusi. Pereõde on enesearengule motiveeritud, aktiivne õppija ning õel
on oskusi teadmisi praktikas kasutada.
Avatud suhtlemisoskus. Pereõde on aktiivne suhtleja ning patsientidega sage
suhtlemine hõlmab endas palju aktiivset ja sõbralikku lähenemist.