da Lizette Rattam mancano 6 anni
363
Più simili a questo
Pereõde on õde, kes on saanud üldõe ettevalmistuse ja töötab teatud kindla paikkonna patsientidega, omab lisateadmisi ja kogemusi töötamaks inimestega kogu elukaare vältel. Pereõde osutab õendusabi esmatasandi tervishoiusüsteemis indiviididele ja perekondadele ning teeb koostööd perearsti ja teiste spetsialistidega ambulatoorselt (ICN, 2003)
Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.
Hinnata riskiteguritest loobumise edukust, tagasiside andmine, vajadusel korrata eesmärke, kokkuvõte protsessi kulust ja tulemustest, tunnustamine, jätkuv psühholoogiline tugi.
Rsikide lahendamine, tunnustada patsiendi tööd, õpetada praktilist tegutsemist probleemide korral, varustada kirjaliku abimaterjaliga, jälgida patsiendi käitumist, loo toetav võrgustik, võimalda psühholoogilist tuge.
Riskifaktoritest informeerimine, tervisekäitumise jälgimine, motiveerimine, eesmärkide seadmine, lähedaste kaasamine, motiveeriv vestlus.
Sagedasemad sümptomid ja terviseprobleemid
Füüsikaline uurind
Kõhu- ja rindade palpatsioon, vererõhu mõõtmine jne. –vastavalt leiule põhjalikumad uuringud ja ravi perearsti poolt.
Kodune olukord: elutingimused, liikumistakistused, vajadus abivahendite järele, hooldajad
Ravimite tarvitamise kontroll
Inkontinentsi probleemid
Kuulmis- ja nägemisteravuse kontroll
Depressiooni-ilmingud
Dementsuse test
Sotsiaalsed kontaktid ja tugi
Toimetulek igapäevaeluga
Toiduvalmistamine ja -hankimine, orienteerumine rahas, telefoni kasutamises jne
Preventiivne geriaatria
Eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime.
Efektiivne on sõeltestimine samaaegselt ravikontaktidega (nn. oportunistlik skriining), see tähendab ükskõik millisel põhjusel perearsti või pereõe poole pöördunud isikute testimine potentsiaalselt ravitavate haiguste prekliiniliste ilmingute suhtes
Ülemäärane stress
Stressiks nimetatakse halva tähendusega välise asjaolu või teguri tagajärjel organismis kujunevat pingeseisundit, mis avaldub nii psüühiliste kui kehaliste funktsioonide muutuses. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline töö ja trauma. Stressi mõju on otsene (mure) või kaudne (murega kaasneb pinge, ärevus), mis püsides avalduvad psüühiliste ja kehaliste häiretena nagu vererõhu tõus, unehäired, söögiisu tõus/langus, keskendumisraskused jne.
Mõnuainete kasutajad
Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult.
Alkoholi liigtarbijad
Alkoholil on inimese tervist kahjustav otsene toime ja kaudne toime, kuivõrd alkoholijoobega kaasnev riskikäitumine põhjustab tõsiseid negatiivseid toimeid nii sotsiaal- kui majandusvaldkondades, selliseid nagu antisotsiaalne ja vägivaldne käitumine, perevägivald, tänavakuritegevuse tõus, majanduskasvu aeglustumine, sellega seotud suuremad kulud tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale.
Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad
Pereõe ülesandeks on teavitada nii suitsetajat kui ka passiivset suitsetajat tubaka kahjulikust mõjust tervisele, andes praktilisi soovitusi suitsetamisest loobumiseks ja tubakavaba elukeskkonna tagamiseks. Samuti on pereõde isik, kes julgustab ja toetab nii suitsetamisest loobujat kui ka tema pereliikmeid.
Eestis on välja töötatud ravijuhend “Suitsetaja praktiline abistamine tubakast loobumisel”.
Vähene kehaline aktiivsus
Aeroobsed harjutused, mis põhjustavad pulsi kiirenemist ja hingamise sagenemist, parandavad südame-veresoonkonna töövõimet: vererõhk normaliseerub, suureneb HDLkolesterooli tase verelipiidide spektris ja väheneb liigne kehakaal, mis oli tingitud tasakaalu häirumisest toiduga saadava ja kehaliseks tegevuseks kuluva energiahulga vahel.
Düslipideemia
Verelipiidide (üldkolesterool, LDL-kolesterool, HDLkolesterool, triglütseriidid) normväärtusest erinevat taset või nende ebaõiget vahekorda vereseerumis.
Ülekaalulisus
KMI määramine. Jälgida, et patsient peaks toitumispäevikut, kuhu ta märgib päeva jooksul tarvitud toidukogused toidukordade lõikes.
Sõeluuringud
Täiendava info andmine
Laste tervise edendamine on laste tervise väärtustamine ja positiivse tervise suurendamine.
Nõustamine õnnetuste vältimiseks
Koduvisiidid
Riskirühmade väljaselgitamine
Võimestada sihtgruppi
Suurendada teadmisi ja oskusi tervislikust eluviisist
Parendada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust
Tervisliku ja turvalise keskkonna loomine
Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja perearsti nimistut puudutavate dokumentide täitmine on kohustuslik kõikidele tervishoiuteenust osutavatele tervishoiutöötajatele. Täpne dokumentatsiooni vormistamise kord fikseeritakse nii perearstipraksise töösisekorra eeskirjades kui ka eraldi konkreetse pereõe ametijuhendis.
Dokumenteerimise abil saab pereõde teatud aja möödudes hinnata, kas patsiendiga tegutsetakse plaanipäraselt ja kas eesmärk saavutatakse.
Üldarstiabiteenuse osutamine sisaldab kohustust väljastada patsientidele terviseseisundi kohta dokumente. Pereõed peavad olema teadlikud erinevalest dokumentide vormidest.
Mootorsõidukijuhi A, B, C ja nende alakategooriate ning R-kategooria tervisetõend, tervisetõend töökohale või edasiõppimiseks, relvaloa taotleja tervisetõend, teatised.
Meeskond koosneb pereõest, perearstist ja registraatorist (kliinilisest assistendist).
Iga meekonnaliige vastutab oma tegevuse eest, peab näitama üles hoolivat suhtumist ning olukorra lahendama professionaalselt.
Pereõele tuleb luua tingimused iseseisvaks vastuvõtuks, et oleks täidetud seadusandlusest tulenevalt pereõeteenuse osutamine ja kättesaadavus.
Kogu meeskondlik tegevus on suunatud patsientidele ja tema lähedastele abi andmisele, samas ei tohi vähem tähtsaks pidada, et perearst ja pereõde teineteisele toeks nii erialaliselt kui ka moraalselt.
Hinnata patsiendi õendusvajadusi. Patsiendi kaasamine ja tema aktiivne osalus. Arvestada patsiendi eelistuste ja tõekspidamistega
Soovitud tulemuste võrdlemine saadud tulemiga. Planeeritud õendusabi tulemuslikkuse hindamine.
Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul, kui ei saavutatud oodatud tulemust. Õenduprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine
Diagnostilised uuringud
Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest
Kliinilise vere määramine
Elektrokardiogrammi tegemine
Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks
Kolesterooli määramine
C reaktiivse valgu määramine
Glükohemoglobiini määramine
Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga
Uriini analüüs
Raviprotseduurid
Stoomihooldus
Põie kateteriseerimine
Kõrvaloputamine
Esmaabi sh elustamine
Jahutavad protseduurid
Soojendavad protseduurid
Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine
Haavaravi
Süstelahuse ettevalmistamine ja süstelahuste säilitamine
Ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v)
Ravimite manustamine suu kaudu (enamasti esmaabiks)
Veenivere võtmine
Immuniseerimine
Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises
Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma.
Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele.
Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. Õendusprobleemid reastatakse tähtsuse järjekorda
Läbi koolituste ja erialakirjanduse on võimalik olla teadlik erinevatest muutustest ning võtta kasutusele tõhusamaid õendusabi meetodeid.
Õde kogub vajalikud andmed selleks, et selgitada välja patsiendi tegelikud ja võimalikud probleemid, määratleb olemasolevad jõuvarud ning hindab ja teev kindlaks õendusvajadused.
Emotsionaalse enesetunde küsimustiku kasutamine
Hindamisel kasutada Fagerströmi nikotiinsõltuvuse testi
(Roper-Logan-Tirerney – elamise mudelil põhinev õendusmudel) – turvalise keskkonna säilitamine, suhtlemine, hingamine, söömine ja joomine, eritamine, isiklik puhtus ja riietumine, kehatemperatuuri kontroll, füüsiline aktiivsus, töötamine ja mängimine, seksuaalsuse väljendamine, magamine, suremine.
