Categorie: Tutti

da Jaana Meier mancano 5 anni

361

PERESTROIKA

1980. aastate keskpaigas algas Nõukogude Liidus ulatuslik reformiperiood, mida juhtis Mihhail Gorbašov. Reformid, tuntud kui perestroika, olid suunatud riigi majanduse ja poliitilise süsteemi ümberkujundamisele, et kiirendada majandusarengut ja suurendada läbipaistvust.

PERESTROIKA

PERESTROIKA

MIHHAIL GORBAŠOVI TÕUS NSV LIISU ETTEOTSA

Tema õnnetuseks oli Läänes võimul teissugused liidriigid kui 1950.aastatel
Tekkis doominoefekt, sesttuli esimene kommunistliku diktatuuri langetamine
Nähes NSV Liidu uute liidrite soovivastaseisu leevendada, sai Reagan aru tema taktika on hakanud tulemusi andma

Ronald Reagan

1985. aasta märtsiskinnitati NLKP Keskkomitee pleenum partei petekretäriks Mihhail
ta uskus kommunistlikusse ideedesse ning oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsjalismimaades
Tema eesmärk polnud mitte üleminek denokraatiale ja turumajandusele vaid ta tahsid minna käsumajndusele ning impeerjumi päästmisele
Liider NSV Liidus pärast Salini võimuletulekut
Mihhail

RAHVUSLIK VABADUSLIIKUMINE NSV LIIDUS

1988. aastal kevad-suvel said Eestit alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulba revulutsiooni nime all
23 augustil moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid vabadust nõudvaid inimesi

1989. aasta lõpuks oli enamik eestlasi-lätlasi-leedulasi asunid toetama iseseisvuse taastamist

SEestis tekkis kodanike komidee liikumine

Subtopic

1986-1987. aastal peamiselt kenkkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks
23.augustil 1987 nõuti meeleavaldustel kõiges kolmes balti riigi pealinnas Motolovi-Ribbentropi sala protokollide avalikustamist ning tühistamist

Muudatuste algus NSV Liidus

Tekkis ka uus uudissõna, grasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja koneleda
1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbašov, et peab oma pemiseks ülessandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirenemist
tuli teha ümberkujundamine ehk perestroika

Katasroof

Teekis katastroof Tšernobõli aatomielektrijaamas, aluses üritasi see maha vailkida kuid vahetult pärast avalikustamise jutte ärritas selline teguviid rahvast tugevasti
Rahvasaadukute kogress, kohalike andmise küsimuste andmise parteikomidee käest rahvasaadikute õukogude pädevust.

Tekkis ka segadus. Vana käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna, Majandusraskused süvenesid ning rahvarahulolematus kasvas

Avalikustamine tõi ilmisks ka esimesed vastuolud roogi juhtkonnas
Tsensuur lõdvestati kui see ei tähendanud küll sõna vabadust

SUHETE REGULEERIMINE LÄÄNEGA

Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa asasse ning peatati tuumarelvakatkestused
USA survel tegi Gorbašov järeleandmisi inimõiguste küsimuses
Olulist edu saavutati piirkondlike konfliktide reguleerimisel

NSV Liit lõpetasrahvusvaheline terrorosmi rahastamise ja toetamise

Kokkuvõttes läks järeleandmisele hoopis Gorbašov, nõustudes 1987.aasta detsembris alla kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta