Asjade internet

もっと見る

Võrgud

Jaagup Harjuにより

Tree organigram

inga maalmannにより

Juhendamine

Elina Mällにより

Õpileping Konstantin Morin 13.10.2020

Konstantin Morinにより

Asjade internet

Erinevus veebist

Veebis jagatakse veebilehti

Ajsade internetis jagatakse andmeid

Mõiste

Asjade internetiks (Internet of Things, lühend IoT) nimetatakse seda osa internetist, kuhu kuuluvad omavahel andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, sõidukid, kodutehnika ja muud seadmed, millesse on sisse ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, sensorid ja mõnel juhul ka ajamid. Need võimaldavad kasutajatel ja teistel seadmetel omavahel suhelda ning seadmete käitumist (nt käivitamist, seiskamist) juhtida ja automatiseerida.

Turvalisus

Kuna asjade internet koondab endas tohutul hulgal seadmeid, mis on internetti ühendatud ning koguvad samal ajal ka erinevaid andmeid, on väga oluline turvalisuse aspekt. Esiteks tuleb veenduda, et seadmete kogutav info ei liiguks valedesse kätesse ning teiseks arvestada ka võimalikke võrgu poolt tekkivaid riske. Kujutavad ju internetti ühendatud seadmed endast võimalikku akent selle ettevõtte või isiku võrku, millega ta ühenduses on. Seetõttu võib pahatahtlik isik mõnda nõrka kohta ära kasutada ning nii kas seadmeid endid rikkuda või siis nende kaudu pääseda näiteks samas võrgus asuvatesse arvutitesse.

IoT kasutamine metsanduses

Ajalugu

Mõiste leidis kasutust juba 1980.–1990. aastatel, kuid tehnoloogia aeglase arengu tõttu on progress trendi kasutuselevõtmisel olnud pigem aeglane. Asjade interneti üheks igapäevasemaks rakenduseks on nutikodu, mida kirjeldab täpsemalt allolev näide.

IoT platvormi teenusepakkujad

Skeemipesa

Digitark

Levikom

Selgitav video

https://youtu.be/LlhmzVL5bm8