Organigram

もっと見る

Toitained

Sten Kogerにより

Atmosfäär ja hüdrosfäär

Markus Sildにより

organismide koostis

Laura Krampにより

DIGESTIO APARATUA

Eneko Uriarte Gutiérrezにより

ORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

SÜSIVESIKUD

TOIDUGA SÜSIVESIKUTEST SAADUD ON PEAMISELT TÄRKLISEST SUHKRUTEST NING VÄHEM KIUDAINETEST.

PUUVILJAD

KARTUL

TERAVILJAD

SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD:

DISAHHARIIDID

SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS

MAGUSAD

KOOSNEVAD KAHEST MONOSAHHARIIDIST

POLÜSAHHARIIDID

TÄRKLIS, GLÜKOGEEN, KITIIN, TSELLULOOS

EI OLE MAGUSAD

ENAMASTI EI LAHUSTU VEES

KOOSNEVAD TUHANDETEST MONOSAHHARIIDIDEST

MONOSAHHARIIDID

GLÜKOOS, FRUKTOOS,RIBOOS,DESOKSÜRIBOOS

ENAMASTI MAGUSAD

KOOSNEVAD ÜHEST ALAMÜKSUSTEST

LIPIIDID

LAHUSTI FUNKTSIOON

BIOREGULAARNE FUNKTSIOON

KIIRE DIEEDI KORRAL VÄLJUVAD MÜRKAINED

LIPOPROTEIINID KANNAVAD RASVLAHUSTUVAID VITAMIINE ORGANISMI KÕIKIDESSE KUDEDESSE.

KAITSE FUNKTSIOON

RASVKOED VÕIVAD TALLETUDA KEHA VÕÕRAD AINED (MÜRGID)

VEELINDUDEL KAITSEKS MÄRGAMISE EEST

KAITSEB KEHA MAHAJAHTUMISE EEST

LIPIIDIDE KIHT KAITSEB MEHHAANILISTE PÕRUTUSTE EEST

VARUAINE FUNKTSIOON

MESILASKÄRJES E VAHAD

TAIMEDEL ÕLID SEEMNETES

LOOMADEL VARURASV

LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES

EHITUSLIK FUNKTSIOON

KOLESTEROOL

FOSFOLIPIIDID

ENERGEETILINE FUNKTISOON

LIPIIDID ON KÕIGE ENERGIARIKKAMAD KOMPONENDID

1g=38,9kJ so 9,3L

TOIDULIPIIDID

ASENDAMATUTE RASVHAPETE DEFITSIIT PÕHJUSTAB DERMATIITE JA ENERGIADEFITSIITE

LIIGTARBIMINE PÕHJUSTAB RASVUMIST NT ATEROSKLEROOS, SUHKRUTÕBI, SÜDAMEHAIGUSED.

LIPIIDI PEAKSID ANDMA 30% KALORITEST

KOOSNEVAD ALKOHOLIST JA RASVHAPPETEST

LIPIIDID JAGUNEVAD KOLMEKS

3. VAHAD

TAIMSED JA LOOMSED

TAHKED JA VASTUPIDAVAD TEISTE KEEMILISTE AINETE TOIMELE

MESI VÕI VAHA OKASTEL KAITSEKS

2. TAHKED RASVAD

LOOMSED RASVAD

LOOMADEL ON PEAMISELT KÜLLASTUNUD RASVHAPPED NT: SEAPEKK

1. VEDELAD RASVAD

TAIMSED ÕLID

TAIMEDEL ON TAVALISELT KÜLLASTUMATTA RASVHAPPED

ÕLID VILJADES- OLIIVID PÄHLIKD

ÕLI SEEMNETES- RAPS KANEP

LIPIIDID ON VEEST KERGEMAD JA HÜDROFOOBSED

BIO AKTIIVSED AINED ORGANISMIS

VITAMIINIDE ÜLESANNE

ANTIOKSÜDANDID

AINEVAHETUSE MÕJUTAMINE

ENSÜÜMIDE AKTIVEERIMINE

VITAMIINID

OSA SÜNTESITAKSE INIMESE MIKROFLOORA POOLT

INIMENE SAAB NEED TOIDUGA

HORMOONID

SÜNTEESITAKSE SISESEKRETSIOONINÄÄRMETES NÄRVI SÜSTEEMI KONTROLLIMISEL

HORMOONIDE OMADEUSED:

TOIME LÄBI ENSÜÜMIDE

SPETSIIFILISE TOIMEGA

LÜHIKESE ELUEAGA

ÜLIAKTIIVSED'

BIOAKTIIVSED ORGAANILISED AINED

ENSÜÜMID

AKTIIVUS ON REGULEERITAV

SÜNTEES ALLUB GENEETLISELE KONTROLLILE

BIOKATALÜSAATORID, KIIRENDAVAD JA PIDURDAVAD KEEMILI REAKTSIOONE

ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS

VEE TÄHTSUS ORGANISMIS

VEE TÄHTSUS RAKUS

ON HEA LAHUSTI, VEES LAHUSTUB ROHKEM AINEID

HÜDROFOOBSED AINED

VITAMIINID A JA D

ÕLID

RASVAD

EI LAHUSTU VEES

GÜDROFIILSED AINED

VITAMIINID B JA C

GLÜKOOS

KEEDU SOOL

LAHUSTUVAD VEES

HOIAB ÄRA ÜLEKUUMENEMISE

VESI SOOJENDAB JA JAHUTAB SUHTELISELT AEGLASELT

VEREPLASMA TRANSPORDIB CO2 TEKKINUD KARBONAAT JA VESINIKKARBONAATIOONE

HOIAB ORGANISMISISRDT PÜSIVAT TEMPERATUURI

KAITSEREAKTSIOON

PISARAD, LIIGESEVEDELIK, SÜLG NING LOODE ARENEB VESIKESKKONNAS

ON SUURE SOOJUSMAHUTUVUSEGA

TAIMEDES ON VETT UMBES 90%

INIMKEHAS ON VETT UMBES 70%

METABOOLNE VESI- VABANEB AINEVAETUSE KÄIGUS

ORGANISM SAAB VETT PEAMISELT TOIDU JA JOOGIGA

ENAM LEVINUD ON LÄMMASTIK JA FOSFOR

LISAKS VALKUDELE ON ORGANISMIS VEEL LIPIIDE, SAHHARIIDE JA NUKLEIINHAPPEID.

NEID AINEID NIMETATAKSE BIOMOLEKULIDEKS

ORGAANILISTETS AINETEST ON RAKKUDES KÕIGE ENA VALKE

SÜSINIK, VESINIK, HAPNIK

NUKLEIINHAPPED

KOMPLEMENTAARSUSPRINSIIP-KAKSIKAHELISTE NUKLEIINHAPETE EHITUSPRINSIIP

NUKLEIINHAPPED JAOTUVAD KAHEKS

2.RNA-RIBONUKLEIINHAPE

1. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE

KOOSNEB KOLMEST KOMPONENDIST

3. FOSFAATRÜHM

2. LÄMMASTIKALUS

1. VIIE SÜSINIKUNE SUHKUR

NUKLEIIDID MOODUSTAVAID PIKKI AHELAID.

OSALEVAD INFO REALISEERIMISEL

NUKLEIINHAPPED SÄILITAVAD PÄRILIKU INFORMATSIOONI

VALGUD

ÜLESANDED

KAITSE ANTIKEHADE VASTU

LIHASTES OLEVAD VALGUD MÜOSIIN JA AKTIIN TAGAVD LIHASTE LIIKUMIST

NAHA ALUSTES KUDEDES TAJUVAD VALU, PUUDUTUST.

PUNASTE VERELIBLEDE KOOSTISES

RAKUMEMBRAANIDE KOOSTISES

VALKKERATIIN ANNAB ENSÜÜMI KARVADELE, KÜÜNTELE, KAPJADELE, SÕRGADELE

SEEDEENSÜÜMID KIIRENDAVAD REAKTSIOONE

VALGULISED ENSÜÜMID REGULEERIVAD KEHAS TOIMUVAID PROTSESSE

RENATURATSIOON

NT MUNVALGE TAASVAHUSTAMISEL MUUTUB SEE JÄLLE VEDELAKS

SEE ON DENATURATSIOONILE VASTUPIDINE PROTSESS, MILLE TULEMUSEL VALGUSTRUKTUURID TAASTUVAD.

DENATURATSIOON

NT MUNAVAHUSTAMISELT LÕHUTAKSE MEHHAANILISELT VESINIKSIDEMEID

ON VALGU HÄVITAMINE MEHHAANILISELT VÕI TEMPERATUURIGA

LIITVALGUD

NUKLEOPROTEIINID, KROMOPROTEIINID, GLÜKOPROTEIINID

KOOSNEVAD VALGULISEST JA MITTE VALGULISEST OSAST

LIHTVALGUD

ALBUMIIDID. GLOBULIINID, KERATIINID

KOOSNEVAD VLGULISEST OSASST

VALKUDE EHITUS

LÄMMASTIK

HAPNIK

VESINIK

SÜSINIK

BIOELEMENDID

OMAB AINEVAHETUST

ORGANISM PÜSIVA SISEKESKONNAGA

SISALDAB BIOMOLEKULE

KOOSNEB RAKKUDEST