ORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES
SÜSIVESIKUD
TOIDUGA SÜSIVESIKUTEST SAADUD ON PEAMISELT TÄRKLISEST SUHKRUTEST NING VÄHEM KIUDAINETEST.
PUUVILJAD
KARTUL
TERAVILJAD
SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD:
DISAHHARIIDID
SAHHAROOS, MALTOOS, LAKTOOS
MAGUSAD
KOOSNEVAD KAHEST MONOSAHHARIIDIST
POLÜSAHHARIIDID
TÄRKLIS, GLÜKOGEEN, KITIIN, TSELLULOOS
EI OLE MAGUSAD
ENAMASTI EI LAHUSTU VEES
KOOSNEVAD TUHANDETEST MONOSAHHARIIDIDEST
MONOSAHHARIIDID
GLÜKOOS, FRUKTOOS,RIBOOS,DESOKSÜRIBOOS
ENAMASTI MAGUSAD
KOOSNEVAD ÜHEST ALAMÜKSUSTEST
LIPIIDID
LAHUSTI FUNKTSIOON
BIOREGULAARNE FUNKTSIOON
KIIRE DIEEDI KORRAL VÄLJUVAD MÜRKAINED
LIPOPROTEIINID KANNAVAD RASVLAHUSTUVAID VITAMIINE ORGANISMI KÕIKIDESSE KUDEDESSE.
KAITSE FUNKTSIOON
RASVKOED VÕIVAD TALLETUDA KEHA VÕÕRAD AINED (MÜRGID)
VEELINDUDEL KAITSEKS MÄRGAMISE EEST
KAITSEB KEHA MAHAJAHTUMISE EEST
LIPIIDIDE KIHT KAITSEB MEHHAANILISTE PÕRUTUSTE EEST
VARUAINE FUNKTSIOON
MESILASKÄRJES E VAHAD
TAIMEDEL ÕLID SEEMNETES
LOOMADEL VARURASV
LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIDES
EHITUSLIK FUNKTSIOON
KOLESTEROOL
FOSFOLIPIIDID
ENERGEETILINE FUNKTISOON
LIPIIDID ON KÕIGE ENERGIARIKKAMAD KOMPONENDID
1g=38,9kJ so 9,3L
TOIDULIPIIDID
ASENDAMATUTE RASVHAPETE DEFITSIIT PÕHJUSTAB DERMATIITE JA ENERGIADEFITSIITE
LIIGTARBIMINE PÕHJUSTAB RASVUMIST NT ATEROSKLEROOS, SUHKRUTÕBI, SÜDAMEHAIGUSED.
LIPIIDI PEAKSID ANDMA 30% KALORITEST
KOOSNEVAD ALKOHOLIST JA RASVHAPPETEST
LIPIIDID JAGUNEVAD KOLMEKS
3. VAHAD
TAIMSED JA LOOMSED
TAHKED JA VASTUPIDAVAD TEISTE KEEMILISTE AINETE TOIMELE
MESI VÕI VAHA OKASTEL KAITSEKS
2. TAHKED RASVAD
LOOMSED RASVAD
LOOMADEL ON PEAMISELT KÜLLASTUNUD RASVHAPPED NT: SEAPEKK
1. VEDELAD RASVAD
TAIMSED ÕLID
TAIMEDEL ON TAVALISELT KÜLLASTUMATTA RASVHAPPED
ÕLID VILJADES- OLIIVID PÄHLIKD
ÕLI SEEMNETES- RAPS KANEP
LIPIIDID ON VEEST KERGEMAD JA HÜDROFOOBSED
BIO AKTIIVSED AINED ORGANISMIS
VITAMIINIDE ÜLESANNE
ANTIOKSÜDANDID
AINEVAHETUSE MÕJUTAMINE
ENSÜÜMIDE AKTIVEERIMINE
VITAMIINID
OSA SÜNTESITAKSE INIMESE MIKROFLOORA POOLT
INIMENE SAAB NEED TOIDUGA
HORMOONID
SÜNTEESITAKSE SISESEKRETSIOONINÄÄRMETES NÄRVI SÜSTEEMI KONTROLLIMISEL
HORMOONIDE OMADEUSED:
TOIME LÄBI ENSÜÜMIDE
SPETSIIFILISE TOIMEGA
LÜHIKESE ELUEAGA
ÜLIAKTIIVSED'
BIOAKTIIVSED ORGAANILISED AINED
ENSÜÜMID
AKTIIVUS ON REGULEERITAV
SÜNTEES ALLUB GENEETLISELE KONTROLLILE
BIOKATALÜSAATORID, KIIRENDAVAD JA PIDURDAVAD KEEMILI REAKTSIOONE
ANORGAANILISED AINED ORGANISMIS
VEE TÄHTSUS ORGANISMIS
VEE TÄHTSUS RAKUS
ON HEA LAHUSTI, VEES LAHUSTUB ROHKEM AINEID
HÜDROFOOBSED AINED
VITAMIINID A JA D
ÕLID
RASVAD
EI LAHUSTU VEES
GÜDROFIILSED AINED
VITAMIINID B JA C
GLÜKOOS
KEEDU SOOL
LAHUSTUVAD VEES
HOIAB ÄRA ÜLEKUUMENEMISE
VESI SOOJENDAB JA JAHUTAB SUHTELISELT AEGLASELT
VEREPLASMA TRANSPORDIB CO2 TEKKINUD KARBONAAT JA VESINIKKARBONAATIOONE
HOIAB ORGANISMISISRDT PÜSIVAT TEMPERATUURI
KAITSEREAKTSIOON
PISARAD, LIIGESEVEDELIK, SÜLG NING LOODE ARENEB VESIKESKKONNAS
ON SUURE SOOJUSMAHUTUVUSEGA
TAIMEDES ON VETT UMBES 90%
INIMKEHAS ON VETT UMBES 70%
METABOOLNE VESI- VABANEB AINEVAETUSE KÄIGUS
ORGANISM SAAB VETT PEAMISELT TOIDU JA JOOGIGA
ENAM LEVINUD ON LÄMMASTIK JA FOSFOR
LISAKS VALKUDELE ON ORGANISMIS VEEL LIPIIDE, SAHHARIIDE JA NUKLEIINHAPPEID.
NEID AINEID NIMETATAKSE BIOMOLEKULIDEKS
ORGAANILISTETS AINETEST ON RAKKUDES KÕIGE ENA VALKE
SÜSINIK, VESINIK, HAPNIK
NUKLEIINHAPPED
KOMPLEMENTAARSUSPRINSIIP-KAKSIKAHELISTE NUKLEIINHAPETE EHITUSPRINSIIP
NUKLEIINHAPPED JAOTUVAD KAHEKS
2.RNA-RIBONUKLEIINHAPE
1. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE
KOOSNEB KOLMEST KOMPONENDIST
3. FOSFAATRÜHM
2. LÄMMASTIKALUS
1. VIIE SÜSINIKUNE SUHKUR
NUKLEIIDID MOODUSTAVAID PIKKI AHELAID.
OSALEVAD INFO REALISEERIMISEL
NUKLEIINHAPPED SÄILITAVAD PÄRILIKU INFORMATSIOONI
VALGUD
ÜLESANDED
KAITSE ANTIKEHADE VASTU
LIHASTES OLEVAD VALGUD MÜOSIIN JA AKTIIN TAGAVD LIHASTE LIIKUMIST
NAHA ALUSTES KUDEDES TAJUVAD VALU, PUUDUTUST.
PUNASTE VERELIBLEDE KOOSTISES
RAKUMEMBRAANIDE KOOSTISES
VALKKERATIIN ANNAB ENSÜÜMI KARVADELE, KÜÜNTELE, KAPJADELE, SÕRGADELE
SEEDEENSÜÜMID KIIRENDAVAD REAKTSIOONE
VALGULISED ENSÜÜMID REGULEERIVAD KEHAS TOIMUVAID PROTSESSE
RENATURATSIOON
NT MUNVALGE TAASVAHUSTAMISEL MUUTUB SEE JÄLLE VEDELAKS
SEE ON DENATURATSIOONILE VASTUPIDINE PROTSESS, MILLE TULEMUSEL VALGUSTRUKTUURID TAASTUVAD.
DENATURATSIOON
NT MUNAVAHUSTAMISELT LÕHUTAKSE MEHHAANILISELT VESINIKSIDEMEID
ON VALGU HÄVITAMINE MEHHAANILISELT VÕI TEMPERATUURIGA
LIITVALGUD
NUKLEOPROTEIINID, KROMOPROTEIINID, GLÜKOPROTEIINID
KOOSNEVAD VALGULISEST JA MITTE VALGULISEST OSAST
LIHTVALGUD
ALBUMIIDID. GLOBULIINID, KERATIINID
KOOSNEVAD VLGULISEST OSASST
VALKUDE EHITUS
LÄMMASTIK
HAPNIK
VESINIK
SÜSINIK
BIOELEMENDID
OMAB AINEVAHETUST
ORGANISM PÜSIVA SISEKESKONNAGA
SISALDAB BIOMOLEKULE
KOOSNEB RAKKUDEST
