Eesti on rahvusvahelises areenil olnud aktiivne osaleja, liikudes julgelt edasi oma teel pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Ühinedes ÜRO-ga samal aastal, kinnitas riik oma pühendumust rahvusvahelisele koostööle ja rahule.
Lisaks liikmete kaitsmisele sõjalise rünnaku korral on NATO osalenud ka konfliktide ohjeldamises mujal maailmas, näiteks Jugoslaavia kodusõjas. Samuti toimub dialoog ja koostöö riikidega, mis ei ole NATO liikmed.
NATO liikmesriikide kaitsekulutused kokkuliidetuna moodustavad üle 70 protsendi kogu maailma kaitsekulutustest.
NATO peakorter asub Brüsselis.
NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
See on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Eestis võetakse kasutusele Euroopa ühisraha EURO (2011)
Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese.
Alates 1999. aasta juulist on trükkimis- ja vermimistööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte.
Eurot kontrollib Euroopa Keskpank.
Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002.
Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes.
Eesti saab OECD liikmeks (2010)
Praegu on OECD-l 36 liikmesriiki.
OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Šveits, Kreeka ja Türgi.
OECD asutati 1961. aastal
OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas
Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika, avalik haldus jne.
OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside jms.
OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.
Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks (2004)
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia (kuni 29. märts 2019), Taani, Tšehhi, Ungari.
Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.
Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks (1993)
Euroopa Nõukogul on lipp ja hümn. Mõlemad on Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul ühised.
Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee. Nõukogu ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.
Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ja seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga, mida mõnes dokumendis samuti nimetatakse Euroopa Nõukoguks
Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
Rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.
Eesti taasiseseisvub ja ühineb ÜRO-ga (1991)
51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
