Eesti vabariigi valitsemine
Kohtuvõim
Kohtuvõim Eesti vabariigis
Õigust mõistavad esimeses astmes maa-, linna- ning halduskohtud, teises astmes ringkonnakohtud ja kõrgeimas astmes Eesti Vabariigi Riigikohus.
Erakorraliste kohtute moodustamine ei ole lubatud.
Seadusega võib moodustada spetsialiseeritud kohtuid.
Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus, olles ainus kohtuvõimu kandja.
Kohtu ülesanne on kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega.
Ülesehitus
Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.
Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor.
Seadusandlik võim
Ülesanded
Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.
Töökorraldus
Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks ja aastas on kaks korralist istungjärku. Riigikogu töö toimub täiskogu istungitel, komisjonides ja fraktsioonides. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult.
Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga algab 18. eluaastast ja kandideerida saab alates 21. eluaastast.
Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Täidesaatev võim
Tööülesanded
Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.
Koosseis
Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Kaja Kallase juhitavas valitsuses on lisaks peaministrile 14 ministrit.
Praegune Eesti peaminister on Kaja Kallas
Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi tegutseb valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.
Valitsemine kohalikul tasemel
Linnapea
Töökohustused
linnavalitsuse juhtimine
linna arenguperspektiividega seotud küsimuste koordineerimine
linna esindamine
sisekontrolli korraldamine
linnavalitsuse personaliküsimused
linna välissuhted
mainekujundus
suhte- ja teabekorraldus
Tartu linnapea on praegu Urmas Klaas
Isik, kelle valdusesse linnavara on tema töö- või teenistusülesannete täitmiseks antud, vastutab linnavara kasutamisel selle heaperemeheliku, eesmärgipärase, otstarbeka ja säästliku kasutamise eest.
Eesti president
Presidendi kandidaat
Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada kaadrikaitseväelast.
Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest.
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.
Valimissüsteemi alused
Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.
Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl.
Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu.
Vabariigi presidendi ametisse astumine
Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale.
Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale.
Eesti vabariigi presidendid https://docs.google.com/document/d/1-ySI-FSgdGAjrIdG9GnvXsbhiDHmb3YIwjNSY6cmSCE/edit?usp=sharing
Valimise korraldaja
Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).
Vabariigi presidendi ametikohustused
Teenetemärgid
Käskkirjad
Otsused
Välisvisiidid
Sisevisiidid
Kõned
