Lapse tervis (ülesanne e-õppes, 01.04.2019)

More like this

Algkooli õpilaste ebatervislikud toitumisharjumused pärast koolipäeva

by Kadi Andrei

Juhendamisprotsess (Age-Djana ja Kristi)

by Kristi K

IMETAMIS ASENDID

by Johanna Kulpas

Infoteaduse vajalikus distantsõppe läbiviimisel tänapäevases koolisüsteemis

by janika härma

ERITAMINE

IMIK (1-12 k.)

Imiku eritamise elamistoimingu tagajärgede likvideerimiseks kasutatakse vastava suurusega mähkmeid.

Pudelitoidul oleval imikul on iste kahvatum, vormikam ja kergelt haisev.

Rinnapiima saava imiku iste on pehmem ja erekollasem kui pudelitoidul oleval imikul.

Kusepõie vabastamine toimub väga tihti - umbes 20 korda ööpäevas.

Rooja eritamise põhieesmärk on vabastada organism mitteseeduvast tselluloosist ja imendumata jäänud toidust, kuid roe sisaldab ka soolte endoteelirakke, siseelundite sekreete ja baktereid.

Uriini eritamise põhieesmärk on vabanemine organismile mittevajalikust vedelikust ja lahustunud keemilistest ainetest, mida organismi rakud pole suutnud koheselt omastada, tagades seeläbi organismile vajaliku veehulga, elektrolüütide tasakaalu ja ka üldise happe/leelise põhitasakaalu.

Eritamise elamistoimingut mõjutavad eelkõige bioloogilised ehk organismi talitlusest tulenevad tegurid.

VASTSÜNDINU (0-1 k.)

Hiljem hakatakse põie ja soolestiku tühjendamist tahtlikut kontrollima.

Eritamine toimub reflektoorselt (tahtele allumatult), reageeringuga täis põie ja soolestiku pingutusärritusele.

Eritab jääkaineid (uriini) kusepõiest peatselt pärast sündimist.

Seejärel tekib pruunikasroheline iste ja mõne päeva pärast muutub vastsündinu roe kollaseks.

Esmasroe eritatakse esimese elupäeva jooksul mitmel roojamiskorral.

Esmasroe koosneb limast, endoteelirakkudest, vesikestavedelikust, sapipigmentidest ja rasvadest.

Eritab jääkaineid (mekoonium e. esmasroe) soolestikust peatselt pärast sündimist. See on kleepjas rohekasmust ollus, mis on akumuleerunud soolestikku umbes 5 kuu jooksul inimese sünnieelses arengus.

Eritamine on ülimalt oluline. Selle all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist.

KESKMINE JA VANEM KOOLIIGA (11-15 a.; 16-18 a.)

Eritamise elamistoiming on tihedalt seotud sama mitmepalgelise füüsilise aktiivsuse ilmutamise elamistoiminguga.

Hoiakud eritamise suhtes (psühholoogiline aspekt).

Tualeti kasutamise oskuse täielik omandamine ning käte pesemise õige tehnika enda jaoks teadvustamine.

Emanus lapsi saab eritamise elamistoiminguga hakkama erinevates olukordades, nt. reisimisel, kui tualettruumid ja nende kasutus võivad erineda indiviidile harjumuspärastest mallidest.

Tavalise vee- ja toidurežiimi juures tekib tavaliselt ööpäevas 1,2...1,5 liitrit uriini.

VÄIKE LAPS (1-3 a.)

Lapsed võivad aga teha püksi selleks, et endale tähelepanu tõmmata.

Kontroll rooja eritamise üle saavutatakse varem, kui kontroll uriini eritamise üle.

Hakkab laps emale ütlema, et ta tahab potile, siis juba on võimalik mähkmetest loobuda ja hakata potti kasutama kogu päeva vältel.

Üks esimesi potilkäimiseks valmisoleku tunnuseid on täis põiest teadlikuks saamine.

See, millal alustada lapsele potilkäimise õpetamist, oleneb osaliselt lapse vanusest ja osaliselt lapse individuaalsest valmisolekust selleks toiminguks.

Kuigi potilkäimise harjutamine aitab lapsel õppida ära tundma eritamisvajaduse märguandeid, ei kiirenda see tahtlikku kontrolli saavutamist eritamise üle, kuna viimane nõuab närvisüsteemi, lihasluukondliku süsteemi ning õppimisvõime vajalikes osades teatud küpsuse saavutamist.

Lapsepõlve oluline verstapost on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle.

Lisanduvad psühholoogilised tegurid - eritamisega seotud rohkete oskuste omandamiseks on vajalik intellektuaalsuse minimaalne tase.

EELKOOLILAPS (4-6 a.)

Tualeti kasutamise oskuste omandamine treenimise abil.

Suureks eeskujuks eritamise elamistoimingu kultuuri väljakujunemises on lapse vanemad.

Kui lapsed on aegamööda saavutanud kontrolli nende kahe toimingu üle, võivad nad ise otsustada, kus ja millal eritada.

Reeglina juba puudub vajadus öösel WC-d kasutama.

Suutlikkus käia tualetis, sooritada eritamisjärgset tualetti, pesta käsi.

Lisanduvad eritamisega seotud sotsiaalsed oskused.

NOOREM KOOLIIGA (7-10 a.)

Oskavad sooritada eritamisjärgsed hügieenitoimingud, millede hulka kuuluvad paberi kasutamine ja kätepesemine.

Eritamise elamistoiming hõlmab palju rohkem, kui urineerimise ja defekatsiooni füüsilise akti. Laps on suuteline WC'sse jõudma, ta peab hakkama saama riietusega, istuma WC-potile ja sealt püsti tõusma.

Väga sageli mõjutavad indiviidi sõnavalikut (nt. eritamiskohal on mitmeid nimetusi, nt. "tualett", "WC", "käimla" jt.) perekondlikud traditsioonid.

Tagasihoidlikkuse ja privaatsuse mõistete areng on samuti tähtis ning võimaldab indiviidil kohaneda domineerivate sotsiaalsete normidega ja neid hinnata.

Arenevad välja hoiakud mitte ainult toimingu enda, vaid ka toimingu produktide suhtes - toidujääkide ehk rooja eritamist peetakse ebameeldivaks, privaatseks, vahel isegi häbistavaks toiminguks.

Lisandub sotsiokultuuriliste ja keskkondlike tegurite mõju.