Christoph Kolumbus avastas uue meretee, mis lõi püsiva ühenduse Euroopa ja Uue Maailma vahel, hoolimata viikingite varasematest reisidest Põhja-Ameerikasse. Tema arvestus, et liikudes lääne suunas jõuab Kaug-Itta, osutus õigeks.
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Amerigo Vespucci
Vespucci tegi aastail 1497–1504 Hispaania (toona Aragóni ja Kastiilia) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorenzo di Pierfrancesco de' Medicile) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud.
Fernao Magalhaesi
(1480 Sabrosa, Portugal – 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast.
Francis Drake
Sir Francis Drake (s . 1540 - 28. jaanuar 1596) oli inglise merekapten , erasektori , orjakaupmees , mereväe ohvitser ja Elizabeti ajastu uurija . Drake viis maailma teise ringkäigu läbi ühel ekspeditsioonil 1577–1580 ja oli esimene, kes lõpetas reisi kaptenina, juhtides ekspeditsiooni kogu ringi sõitmise ajal. Oma sissetungi Vaiksesse ookeani väitis ta, milline on nüüd inglise keel inglise keeles ja avas ajastu konfliktiks hispaania keelega Ameerika lääne rannikul , mida varem lääne laevandus ei olnud enamasti uurinud
Tagajärjed
1 vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse
2 indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse
3 indiaanlaste massiline hävitamine
4 nakkushaiguste levik (rõuged)
5 Ameerika koloniseerimine
6 neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse
Vasco da Gama
Da Gama oli üks kuulsamaid maadeavastajaid suurte maadeavastuste ajal. Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis Indiasse merd mööda. See oli tähtis avastusretk, sest pärast seda ei pidanud portugallased ega teised eurooplased enam rändama mööda Vahemerd ja läbi "ohtliku Araabia", vaid said läbida kogu teekonna merd mööda ümber Aafrika.
Bartolomeo Diaz
Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434. aastal koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme , ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444. aastal jõudis Henrique Meresõitja ülesandel esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus.
Diasi elust enne tema suurt avastusretke on väga vähe teada. Dokumentidest andmete saamist raskendab see, et tal oli mitmeid nimekaime. Aastatel 1475–1478 tegeles keegi Bartolomeu Dias kauplemisega Lissaboni ja Itaalia vahel, kuid pole teada, kas tegemist oli sama isikuga.
Eeldused
1 karavellide ilmumine
2 uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
3 Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi
4 Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
5 ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
6 veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu
7 taasavastati Maa kerakujulisus
Põhjused
1 vajadus idamaiste vürtside järele
2 india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid
3 uudishimu ja seiklusjanu
4 kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena
5 Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
6 müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima
7 ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
