Categories: All - terviseedendus - ennetamine - rahvatervis - poliitika

by Anne Must 4 years ago

252

Tree organigram

Rahvatervis hõlmab nii füüsilist kui ka psühholoogilist heaolu, tegevusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Terviseedendus, mõiste, mis võeti kasutusele 1974. aastal, rõhutab elukeskkonna ja eluviisi mõju tervisenäitajatele.

Tree organigram

RAHVATERVIS, tuleneb sõnast tervis, mis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu , tegutsemis-ja eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

TERVISEEDENDUS

OTTAWA HARTA 1986. Rahvastiku tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu.
terviseteenuste reorientatsioon preventiivsetele teenustele
isiklike oskuste ja teadmiste arendamine
suurem kogukonna osa tervise tagamisel
tervistsoodustav elukeskkond
tervist toetav poliitika
Terviseedendamise vahendid:
tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
tervistavate teenuste arendamine
terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
Eesti Rahvatervise seaduse järgi on tervise edendamine esimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ja toetava elukeskkonna kujundamine.
Mõiste võeti kasutusele 1974. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Rahvastiku rühma uuriv meditsiin - siin on uurimisobjektiks rahvastikurühm.
Kliiniline meditsiin on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele.
meditsiin jaguneb kaheks valdkonnaks:
terviseteadused- ennetus ja terviseedendus
kliiniline meditsiin- ravi ja taastus
Riigi tasandil on määratletud rahvatervise alased tegevused. Need saab jagada kolme rühma:
kolmandad ennetustegevused- töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine
teisesed ennetusstrateegiad- haiguste varajane avastamine ja ravi
esmased ennetusstrateegiad- ennetada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi
Rahvatervises on tihedalt seotud nii bioloogia kui sotsiaalteadused.
SEADUS ÜTLEB: Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna jõupingutuste kaudu.

TERVISEMÕJURITE MUDELID: peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldusi, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel

BARCLAY JA FLEMING`I MUDEL. Jaguneb neljaks, toime tervisele on kompleksne.
keskkondlikud: kodu-ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, suhted
majanduslikud: töö, sissetulek, sotsiaalne positsioon, haridus
personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, eluviis jne.
TARLOVI MUDEL. Jaotab tervise mõjurid nelja kategooriasse:
sotsiaalsed mõjurid 25-60%
tervisekäitumine 17%
tervishoid e. meditsiiniabi
geenid ja bioloogia 5%
RAYAN JA TRAVIS`E MUDEL. "jäämäe" mudel . "Jäämäe" pinnal on nähtav osa, mis peegeldab rahvastiku tervise olukorda, mida saame mõõta ja hinnata. "Vee all" olevas osas on tegurid, mis mõjutavad tervise seisundit.
DAHLGREN JA WHITEHEAD`I MUDEL. Inimese tervis oleneb sellest , millise ühiskonnaga riiki ta sünnib. Poliitika mõjutab tööhõivet ja töötingimusi, hariduse kättesaadavust, keskkonna puhtust jne. Indiviidi käitumine tuleneb neist tingimustest, kus ta elab , õpib ja töötab.

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID

PEAMISED TERVISEMÕJURID: rahu, eluase, haridus, toit, sissetulek, eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine, stabiilne ökosüsteem, sotsiaalne õigus, võrdsus
TAI definitsioon: tervisemõjurite tegurid on need, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas.
bioloogilised tervisemõjurid(vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk)
keskkondlikud tervisemõjurid(füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuiline)
käitumuslikud tervisemõjurid(toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka-alkoholi tarbimine)
sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid(haridus, töö, sissetulek, etnilisus)
poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid
WHO definitsioon:tervise tegurid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.
positiivse mõtlemisstiili ja tegevusviiside kujundamine
HEAOLU JAGUNEB:

TERVISHOID 10%(haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus)

KESKKOND 20%(toit, looduslik, tervislik, sotsiaalmajanduslik)

ELUVIIS 50%(toitumine, kehaline aktiivsus, töö-ja puhkerežiim, harjumused)

GENEETIKA 20%(kehaehitus-ja talitlus, vananemine, närvisüsteen, küpsemine)

HAIGUS-olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu. Haigus peab olema tõendatud faktide, analüüside või muudel meditsiinis tunnustatud moel.

SALUTOGENEES:tervis põhineb organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas ja suurenemisel positiivses suunas. Inimese tervist määravad keerulistes, rasketes ja stressirohketes olukordades just tema toimetulekuoskused.
Subtopic

TERVIS-terve, terviklik

TERVISE KONTSEPTSIOONID:
AKADEEMILINE: seotud psühholoogia ja sotsioloogia. Tervis on indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete omavaheliste mõjude tulem.
MEDITSIINILINE: tavainimene mõistab tervist haiguse puudumisena, jättes kõrvale nt. heaolu ja elukvaliteedi olemasolu
FUNKTSIONAALNE: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli, määratlemine kokkulepitud väärtushinnangute olemasolul
STATISTILISED:tervise määratlemine biomeditsiiniliste näitajate alusel: normist kõrvalekaldel on inimene haige
Täiskasvanud inimene väärtustab tervist alles siis , kui on tekkinud probleemid tervisega, haigused, töövõime langus või kaotus.
TERVIS ON DEFINEERITUD KA EESTI RAHVATERVISE SEADUSES
WHO DEFINITSIOON: tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid puude ja haiguste puudumine