Pereõe roll ja ülesanded esmatasandi tervishoius

Meer zoals dit

Sotsiaalse tarkvara eripärad ja võimalused õppimisel

door Kätlin Kekk

Mina ja rühmatöö

door mariina kirspuu

Infoteaduse vajalikus distantsõppe läbiviimisel tänapäevases koolisüsteemis

door janika härma

RAHVATERVIS

door Maria Zell

Pereõe roll ja ülesanded esmatasandi tervishoius

Õendusabi osutamine ägedate haigustega patsientidele

Kui patsient kuulub järgmistesse riskigruppidesse: imik, eakas patsient, rase, kaasuvad kroonilised haigused (astma, KOK, diabeet jm), siis peab pereõde vajadusel konsulteerima perearstiga.

Kõik üle seitsme päeva esinenud sümptomitega (köha, palavik, kurguvalu jne.) patsiendid on vajalik suunata alati perearstile.

Töövõimetuslehe avamine toimub koostöös perearstiga ja selle lõpetamiseks kutsutakse patsient perearsti vastuvõtule.

Telefoni teel nõustatud patsiendi kaebused ja pereõe antud soovitused tuleb dokumenteerida, et tagada teenuse järjepidevus.

Vaja on anda soovitusi patsiendi enesetunde kergendamiseks toitumise-, vedeliku tarbimise-, füüsilise koormuse ning vajadusel ravimite võtmise kohta.

Ägeda tervisehäirega patsiendi pöördumisel pereõe vastuvõtule on vajalik seisundi hindamine kasutades RHK – 10 sümptom (nt R) diagnoosikoode.

Esmaseks kontaktiks perearstipraksisega on piisav pereõe vastuvõtt, mille käigus hinnatakse patsiendi seisundit ja lähtuvalt vajadustest toimub ka nõustamine ning käsimüügi ravimite soovitamine.

Õendusabi krooniliste haigustega patsientidele

Õde peab alati lähtuma õendusplaanist, mis sisaldab järgmisi tegevusi: õendusvajaduse määratlemine, eesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja tulemuste hindamine.

Krooniliste haigete jälgimiseks on välja töötatud ravijuhised, regulaarset on vajalik viia läbi uuringuid, küsitlusi aga ka meelde tuletada ravimite võtmise vajalikkust ja anda selgitusi haiguse olemuse kohta.

Pereõe osa krooniliste haigete jälgimisel on ääretult tähtis.

Õendusplaani koostamine

Tulemuste hindamine

Õenduprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine

Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul, kui ei saavutatud oodatud

Flatness õendusabi tulemuslikkuse hindamine

Soovitud tulemuste (õendusplaanis kirjeldatud eesmärgi) võrdlemine saadud tulemiga

Õendusabi planeerimine

Õendusabi osutamine

Pereõe poolt iseseisvalt määratavad ja/või sooritatavad diagnostilised uuringud

Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest

Kliinilise vere määramine

Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks

Kolesterooli määramine

C-reaktiivse valgu määramine

Glükohemoglobiini määramine

Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga

Uriini analüüsi (k.a mikroalbuminuuria) tegemine testribaga

Õendustoimingud ja haigusi ennetavate ning raviprotseduuride teostamine

Stoomihooldus

Põie kateteriseerimine

Kõrvaloputamine

Esmaabi sh elustamine

Soojendavad, jahutavad protseduurid

Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine

Haavaravi

Veenivere võtmine, ravimite manustamine p/o, i/m (süstelahuste valmistamine ja säilitamine)

Immuniseerimine (dokumenteerimine, aruandlus)

Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises

Õendustegevused pereõe iseseisval vastuvõtul

Terminaalses sixundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine suitsetamisest loobumise kabinetti jt spetsialistide juurde

Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine

Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine - võimlemise õpetamine ja juhendamine. Liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse

Tervenenud patsiendi seisundi hindamine ja vajadusel tervisetõendi väljastamine

Nina loputuse õpetamine, nina nuuskamise õpetamine

Esmane viirushaigusega patsiendi nõustamine (ka telefoni teel) ja seisundi hindamine

Kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine vastavate ravijuhiste järgi oma pädevuse piires (kõrgvererõhutõve haiged, diabeedihaiged, südameveresoonkonnahaiged, astmahaiged jne.)

Patsiendile tõendite väljastamine: mootorsõidukijuhi tervisetõend, tervisetõend (eelnev ja perioodiline tervisekontroll töötamiseks tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkuse levikut)

Laste (kuni 18-aastased) läbivaatus ja immuniseerimine, vaktsinatsioonialase dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine

elustiili päeviku hindamine

Nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks

Püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine

Nõustamine töö ja elukorralduse osas

Toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü soovitamine

Patsiendi ja tema pereliikmete juhendamine, õpetamine, motiveerimine ning innustamine muutustele kaasaaitamiseks. Samuti nende julgustamine ning toetamine.

Tervist edendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas

Abistamismeetodid ja toetavad tegevused

Sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abistamismeetodid

Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid

Terviskasvatus sh patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine

Julgustamine, toetamine

Vastastikune mõjutamine – õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe

Eesmärkide seadmine

Eesmärgi kriteeriumid

Peab olema saavutatav ja reaalne

Peab andma võimaluse hinnata

Näidatakse ära aeg, millise aja möödudes eesmärk saavutatakse

Näidatakse täpne tegevussuund, tegevusjuhis

Püstitades kasutatakse tegevust väljendavaid verbe

Sõnastatakse lühidalt, täpselt, konkreetselt

Eesmärk on patsiendikeskne ja esitatakse oodatava tulemusena patsiendi käitumises

Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.

Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada)

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada

Õendusdiagnoos

Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele. Tuntuim õendusdiagnooside süsteem on NANDA

Õendusprobleem

Õendusprobleemide reastamine tähtsuse järjekorda

1. Elu ja turvalisust ohustavad probleemid 2. Tervist ohustavad probleemid: • Probleemid, mida patsient tunnistab • Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks 3. Heaolu ohustavad probleemid.

Õendusprobleemide sõnastamine

Õendusprobleemi lahendamiseks kogutav info

• Milles seisneb patsiendi probleem? • Kuidas patsient ise tõlgendab probleemi olulisust enda jaoks? • Millal algab probleem? • Kui kaua või kui sageli probleem esineb? • Millest probleem alguse saab või missugune tegur/ situatsioon halvendab olukorda? • Mida (kui on) on tehtud patsiendi enda ja/ või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks, et probleemi leevendada ja/ või ära hoida?

See on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on.

Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule.

Õendusanamneesi kogumine

Tegevused tervisliku seisundi hindamisel

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Valu hindamine

Elektrokardiogrammi tegemine

Otoskopeerimine

Kehatemperatuuri mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Vererõhu mõõtmine

Kõhu palpatsioon

Kopsude ja südame auskultatsioon

Sugulise arengu hindamine ja jälgimine

Rühi hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Kõne kontroll

Kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt)

Nägevusteravuse hindamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine

Õendusvajaduste kindlaks tegemine

Hinnata jõuvarusi

Määratle olemasolevad jõuvarud

Selgita välja patsiendi tegelikud ja võimalikud probleemid

Andmete kogumine patsiendilt, vajadusel tema lähedastelt, hooldajatelt, sotsiaaltöötajalt, õe enda tähelepanekutest ning varasematest õendusplaanidest ja/või arsti sissekannetest

Liigse stressi esinemine

Hindamisel kasutada emotsionaalse enesetunde küsimustikku

Kehaline aktiivsus

Suitsetamine

(hindamisel kasutada Fagerströmi nikotiinsõltuvuse testi)

Toitumine

Tervisriskid, mis tulenevad patsiendi ebaõigest elustiilist

Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine

Eluviis ja toimetulek

Lähtudes 12 elamistoimingust (Roper-Logan-Tirerney – elamise mudelil põhinev õendusmudel)

Kogemused seoses varasemate haigestumistega

Andmed käesolevast terviseprobleemist või haigusest (haigus, kulg, prognoos, ravi)

Elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik

Dokumenteerimine

Dokumendid terviseseisundi kohta

Ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja immuniseerimise registreerimine, sissekande tegemine immuniseerimispassi ning immuniseerimisandmete nõuetekohane edastamine Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele. Immuniseerimise kõrvalnähtude registreerimine ja sellekohase teabe edastamine Ravimiametile

Nimistu andmete kontroll

Haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu kohta, ning arvete sisust aru saamine, osutatud tervishoiuteenuste kodeerimise kontrollimine

Kordusretseptide väljastamine patsiendile

Koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirjade täitmine koduõendustöötajale

Saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodudesse

Lasteaia tervisetõendite, õpilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamine

Dokumentide (mootorsõidukijuhi A, B, C ja nende alakategooriate ning R-kategooria tervisetõend, tervisetõend töökohale või edasiõppimiseks, relvaloa taotleja tervisetõend, teatised) vormistamine

Aruanded ametkondadele

Aruanne gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate nakkustesse haigestumise kohta vastavalt kehtivale korrale

Aruanne immuunpreparaatide mitmedoosiliste viaalide kasutamisest tulenenud kadude arvestus aasta lõpus

Aruanne „Laste, õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega“ iga kvartali lõpus ja aasta aruanne

Iseseisva vasuvõtu raames

Dokumentatsiooni täitmine õe enda poolt läbi viidud protseduuride ja uuringute osas

Patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohased sissekanded tervisekaardile.

Sissekanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt

Õde vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest

Sissekanne tehakse teenuse osutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval.

Kogu oma tööalase tegevuse korrektne dokumenteerimine tagab õele turvalisuse

Oma töö dokumenteerimine on ainus tõend pereõele, et ta on patsiendile õigesti osutanud õendusabi

Pereõde on kohustatud dokumenteerima

Täpne dokumentatsiooni vormistamise kord fikseeritakse nii perearstipraksise töösisekorra eeskirjades kui ka eraldi konkreetse pereõe ametijuhendis.

Dokumenteerimine võimaldab pereõel teatud aja möödudes hinnata, kas patsiendiga tegutsetakse plaanipäraselt ja kas eesmärk saavutatakse.

Pereõe enesearendamine

Pereõdede koolitus loob eeldused töö laiahaardelisusele ja koordineeritusele. Pereõdede koolitus:

annab pereõdedele valmiduse tõenduspõhise õendusabi osutamiseks elanikkonnale.

õpetab kuidas vältida „läbipõlemist”;

parandab ja täiendab pereõdede suhtlemisoskust;

soodustab pereõdede edasist arengut ja elukestvat õpet, mis on olulised nende kvalifikatsiooni ja kompetentsuse säilitamisel ja arendamisel;

keskendub pereõdede ettevalmistamisele koostööks teiste tervishoiutöötajate ja organisatsioonidega, tegutsemiseks multiprofessionaalses meeskonnas ning partnerlussuhetele patsiendi, tema perekonna ja teiste gruppidega;

on seotud tervise edendamise ja säilitamise väärtustega, individuaalse lähenemisega ja holistliku maailmavaatega;

toetab pereõe erialast arengut;

Tööalase koolitusega on tihedalt seotud ka koolitaja, kellest sõltuvad õppimisvõimalused ja pakutavate koolituste tõhusus.

Koolitusvajaduse hindamisel tuleb kaasata võimalikud erinevad osapooled, et ühtlustada arusaamu tegelikest vajadustest. Koolitusi on mõistlik korraldada kahelaadselt: töökohal organisatsioonisiseselt ja kutseala organisatsioonide poolt.

Tööalane koolitus toimub registreeritud õppekavade alusel koolitusluba omavates täiskasvanute koolitusasutustes registreeritud kursustena, või õppepäevadel ja seminaridel kestvusega vähemalt kaheksa akadeemilist tundi.

Koolitus on lahutamatu osa pereõe tööst, millel osalemist peavad tööandjad ehk perearstid ka võimaldama.

Koolituselt saadud uusi teadmisi peaksid õed oskama reflekteerida oma töös, mida saab hinnata jälgides õe tegevust tööpostil.

Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks sobib arenguvestlus perearsti poolt juhituna; või kasutada ankeetküsimustikke või oskuskaarte. Koolitustel osalemise kava ja teemad panna paika koostöös.

Enesearendamise eesmärgiks on olla teadlik erialalistest muutustest ning võtta kasutusele tõhusamaid õendusabi meetodeid.

Õed peaksid haarama initsiatiivi ja ise juhtima oma õpinguid läbi erinevate õpimeetodite, nt erialase kirjanduse lugemine, mitteametlikud arutelud, iseseisvad õpingud jne.

Pereõde peab igal aastal osalema vähemalt 60 tunni ulatuses erialalistel koolitustel, konverentsidel vmt.

Tervisedendus

Tervisedendus erinevates vanusegruppides

EAKAD

Inimesel on õigus saada oma tervisliku seisundi kohta käivat informatsiooni. Adekvaatne informatsioon ja toetav suhtumine aitab inimesel ennast mobiliseerida toime tulemiseks terviseprobleemidega.

Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused.

Valikkontrolli sisu peaks sisaldama: toimetulek igapaevase eluga, nt toiduvalmistamine ja –hankimine, orienteerumine rahas, telefoni kasutamine jne; sotsiaalsed kontaktid ja tugi; dementsuse test; depressiooni-ilmingud; kuulmis- ja nägemisteravuse kontroll; inkontinentsi probleemid; ravimite tarvitamise kontroll; kodune olukord: elutingimused, liikumistakistused, vajadus abivahendite järele, hooldajad; immuniseerimine; Füüsikaline uuring: kõhu- ja rindade palpatsioon, vererõhu mõõtmine jne.

Kinnitust on leidnud, et ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel.

Preventiivne geriaatria - eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime. Põhjalikku tähelepanu vajab aktiivsuse langus, eriti selle algstaadiumis ja üle 80-aastased, kes on just haiglaravilt koju kirjutatud või elukaaslase kaotanud.

TÄISKASVANUD

Riskirühmad, kellele peab pereõde tähelepanu pöörama ja igakülgselt nõustama:

Ülemäärane stress. Vägivald

Tuleb osata tähele panna ja hinnata võimalikku vägivalda peres. www.naistetugi.ee

Stressi mõju on otsene (mure) või kaudne (murega kaasneb pinge, ärevus), mis püsides avalduvad psüühiliste ja kehaliste häiretena nagu vererõhu tõus, unehäired, söögiisu tõus/ langus, keskendumisraskused jne.

Mõnuainete kasutajad

Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult.

Mõnuainete tarbimine põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitlustes.

Alkoholi liigtarbijad

Alkoholil on inimese tervist kahjustav otsene toime ja kaudne toime, kuivõrd alkoholijoobega kaasnev riskikäitumine põhjustab tõsiseid negatiivseid toimeid nii sotsiaal- kui majandusvaldkondades, selliseid nagu antisotsiaalne ja vägivaldne käitumine, perevägivald, tänavakuritegevuse tõus, majanduskasvu aeglustumine, sellega seotud suuremad kulud tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale.

Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad

Vajadusel on võimalik patsienti suunata suitsetamisest loobumise kabinetti.

Pereõde on isik, kes julgustab ja toetab nii suitsetamisest loobujat kui ka tema pereliikmeid.

Pereõe ülesandeks on teavitada nii suitsetajat kui ka passiivset suitsetajat tubaka kahjulikust mõjust tervisele, andes praktilisi soovitusi suitsetamisest loobumiseks ja tubakavaba elukeskkonna tagamiseks.

Vähese kehalise aktiivsusega inimesed

Pulsisageduse mõõtmine kehalise aktiivsuse intensiivsuse hindamisel on oluline tegur treeningkoormuse arvestamisel.

Oluline on tähelepanu pöörata probleemidele tervislikus seisundis aeroobse tegevuse ajal või hiljem.

Oluline on jälgida, et patsient täidab kehalise aktiivsuse kohta jälgimislehe, kuhu märgib kehalise aktiivsuse sageduse, intensiivsuse, aja ja harjutuste liigi ning enesetunde.

Aeroobsed harjutused, mis põhjustavad pulsi kiirenemist ja hingamise sagenemist, parandavad südame-veresoonkonna töövõimet: vererõhk normaliseerub, suureneb HDLkolesterooli tase verelipiidide spektris ja väheneb liigne kehakaal.

Düslipideemia

Düslipideemia esinemisel peab pereõde nõustama patsienti tervislikult toituma ja andma soovitused kehalise aktiivsuse suurendamiseks.

Düslipideemia on iseseisev riskitegur arteriaalse hüpertensiooni ja suitsetamise kõrval kardiovaskulaarhaiguste tekkes.

Ülekaalulisus

Jälgida, et patsient peaks toitumispäevikut, kuhu ta märgib päeva jooksul tarbitud toidukogused toidukordade lõikes.

Liigse kehakaalu reguleerimisel on oluline teada inimese päevast energiakulu, mis moodustub põhiainevahetuse suurusest (50-70%) ja täiendavast energiakulust igapäevatoimingute tarvis.

Pereõe roll sõeluuringute läbiviimisel

Veresoonkonnahaiguste riskitegurite välja selgitamiseks saab kasutada Score tabelit, mis arvestab järgmisi riskifaktoreid: sugu, vanus, suitsetamisharjumus, süstoolne vererõhk ja üldkolesterool.

Pereõde tuletab meelde, et naised peavad käima korrapäraselt günekoloogilises kontrollis, kus võetakse emakakaelalt analüüs rakkude muutuste kohta testimiseks 2-3aastase intervalliga.

Pereõde õpetab patsientidele rindade enesekontrolli.

Pereõde saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmise sihtkohta.

Määratleda ja välja selgitada riskirühmad, mille kaudu saame mõjutada riskirühma kuuluvate inimeste tervisekäitumist.

Analüüsi käigus selgitatakse välja konkreetsed nimistu patsiendid, keda on vajalik kas soo, vanuse, kõrgenenud riskiteguri või haiguse tõttu aktiivselt vastuvõtule kutsuda.

Koostöös perearstiga on vajalik regulaarselt (mitte vähem kui kaks korda aastas) teha nimistu analüüsi.

LAPSED

Koolitervishoiu eesmärk on võimaldada õpilastel omandada tervist edendavat eluviisi ning oskusi saavutada kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, toetada õpilaste arengut koostöös lastevanemate, koolipersonali ja koolitervise meeskonnaga.

Koolitervishoiuga seotud materjalid: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus/koolitervishoid

Koolilaste profülaktilised läbivaatused toimuvad koolides ning neid viib läbi kooliõde.

Lapse sünni kohta annab perearstipraksisele info lapse ema või isa. Soovitav on teavitada perearstipraksist võimalikult ruttu peale sündi, et saaks varakult planeerida esmast pereõe koduvisiiti vastsündinule.

Seoses kõrge laste traumatismiga Eestis on vajalik eraldi nõustamine õnnetuste vältimiseks: lämbumisoht, kukkumisoht, ülekuumenemisoht, põletused jne.

Pereõe koduvisiidi eesmärgid on hinnata: lapsevanemate valmidust ja toimetulekut vastsündinuga; võimalikud riskitegurid lapse arengukeskkonnas ennetamaks võimalikke ohte lapse tervisele; vastsündinu tervislikku seisundit.

Pereõe ülesandeks on eelkõige lapsevanemate õpetamine ja praktiliste nõuannete andmine lapse hooldamise, toitmise, elurežiimi ja arendamise, õnnetuste ja mürgistuste vältimise osas.

Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend reguleerib erinevas eas lastele vajalikke profülaktilisi protseduure ja nende sagedust.

Lapse tervise jälgimise juhend: https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend#6a980288

Laste profülaktilise jälgimise juhendis on laste ennetavad läbivaatused ja vaktsineerimiskorrad omavahel ühildatud, et lihtsustada peredele lapsega perearsti juures käimist ning vähendada perearstide, pereõdede ja pediaatrite dubleerivaid tegevusi.

Ennetava jälgimise eesmärk on lapsevanemaid nõustada haiguste ja õnnetuste ärahoidmiseks ning avastada laste arengu- ja tervisehäireid võimalikult varajases staadiumis.

Laste tervise edendamine ja haiguste ennetamine peab toimuma kõikides lapse ja noorukiea perioodides. Iga perioodi füüsilised, intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused nõuavad tundmaõppimist ning arvestamist.

Laste tervise edendamine on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma.

Laste tervise edendamine on laste tervise väärtustamine ja positiivse tervise suurendamine.

Transteoreetiline mudel

Edukas interventsiooniprotsess

Interventsioon on oluline kolmes staadiumis:

3) toetava staadiumi käigus tuleb näiteks hinnata, millistest riskiteguritest loobumine on õnnestunud, anda ka patsiendile ja tema pereliikmetele tagasiside tehtud tööst, selgitada muutumiseprotsessis võimalike kõrvalekallete ulatus ja põhjused, tunnustada ja sisendada usku edaspidiseks tegevuseks, võimaldada ja soovitada jätkuvalt psühholoogilist tuge jmt.

2) aktiivse tegevuse staadiumi käigus tuleb näiteks tunnustada patsiendi iseseisvat tööd ja tulemuslikkust, õpetada teda praktiliselt tegutsema konkreetse probleemi lahendamisel, varustada nõustatav kirjaliku abimaterjaliga, püüda luua toetav võrgustik, osaleda oskuste ja võimaluste piires patsiendi probleemide lahendamisel jne;

1) ettevalmistumise staadiumis tuleb näiteks soovitada jälgida oma senist käitumist ja pidada päevikut, selgitada välja patsiendi motivatsioon, koos püstitada lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja kuidas need saavutada, kaasata tegevusse patsiendi lähedased jmt;

Nõustatava motivatsioon on eluviisi muutmisel olulise tähtsusega ja mõjutab nõustatava-nõustaja vahelist suhet. Seetõttu peaks õde oskama läbi viia motiveerivat intervjuud/ vestlust.

Sekkumistegevust senisesse eluviisi mõjutab patsiendi vanus, sugu, pereanamnees, riskitegurid ja kaasuvad haigused.

Mudelil on 5 põhilist muutuste staadiumit, mida iseloomustavad erinevad patsiendipoolsed faktorid ja igal staadiumil on oma temaatika, mida nõustamistöös käsitleda.

* Tagasipöördumise staadium

V Muutuste säilitamise staadium

IV Ettevõtmise staadium

III Ettevalmistumise staadium

II Plaanide pidamise staadium

I Plaanide-eelne staadium

Mudeli abil on võimalik edukamalt läbi viia patsiendi nõustamisprotsessi ja teostada sekkumistegevust (interventsiooniprotsessi).

Mõiste ja olemus

Tervise determinandid on rida isiklikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonna tegureid, mis määravad üksikisiku ja elanikkonna terviseseisundi.

Tervisedendusse kuuluvad erinevad valdkonnad, mis on omavahel tihedalt seotud. Nt terviseharitus, tervisekasvatus, tervisekaitse, tervise väärtustamine ja tugevdamine, tervist toetava keskkonna loomine, tervishoiupoliitika, uurimused ja statistika.

Tervise edendamise üks aluseid on muuta keskkond selliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsasti kättesaadavad. Seega on tervisedendus ulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess. (allikas: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisedenduse-uldpohimotted)

Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine (EV Rahvatervise seadus).

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO definitsioon).

Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.

Meeskonnatöö

Koostöövõrgustikud

Subtopic

Koolitervishoid

Eriarstiabi

Hooldusravi

Ämmaemanduabi

Koostöö perearsti ja kliinilise assistendiga (registraatoriga). Pereõe osalemine meeskonnatöös.

Pereõe omadused heaks meeskonnatööks

Koostöövalminud

Vastutustundlikkus

Empaatilisus

Kord aastas toimuvad arenguvestlused

Pereõe tööd korraldab ja juhendab perearst.

Patsientide registreerimise kord

Töövahendid

Vastuvõturuumid

Meeskond, mis toimib üksteise mõistmisel ja kokkulepetel