によって Evelin Sosnovski 3年前.
444
もっと見る
Pereõe poolt iseseisvalt määratavad ja/või sooritatavad diagnostilised uuringud
Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest
Kliinilise vere määramine
Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks
Kolesterooli määramine
C-reaktiivse valgu määramine
Glükohemoglobiini määramine
Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga
Uriini analüüsi (k.a mikroalbuminuuria) tegemine testribaga
Õendustoimingud ja haigusi ennetavate ning raviprotseduuride teostamine
Stoomihooldus
Põie kateteriseerimine
Kõrvaloputamine
Esmaabi sh elustamine
Soojendavad, jahutavad protseduurid
Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine
Haavaravi
Veenivere võtmine, ravimite manustamine p/o, i/m (süstelahuste valmistamine ja säilitamine)
Immuniseerimine (dokumenteerimine, aruandlus)
Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises
Õendustegevused pereõe iseseisval vastuvõtul
Terminaalses sixundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine
Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine suitsetamisest loobumise kabinetti jt spetsialistide juurde
Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks
Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine
Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine - võimlemise õpetamine ja juhendamine. Liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse
Tervenenud patsiendi seisundi hindamine ja vajadusel tervisetõendi väljastamine
Nina loputuse õpetamine, nina nuuskamise õpetamine
Esmane viirushaigusega patsiendi nõustamine (ka telefoni teel) ja seisundi hindamine
Kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine vastavate ravijuhiste järgi oma pädevuse piires (kõrgvererõhutõve haiged, diabeedihaiged, südameveresoonkonnahaiged, astmahaiged jne.)
Patsiendile tõendite väljastamine: mootorsõidukijuhi tervisetõend, tervisetõend (eelnev ja perioodiline tervisekontroll töötamiseks tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkuse levikut)
Laste (kuni 18-aastased) läbivaatus ja immuniseerimine, vaktsinatsioonialase dokumentatsiooni nõuetekohane täitmine
elustiili päeviku hindamine
Nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks
Püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine
Nõustamine töö ja elukorralduse osas
Toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü soovitamine
Patsiendi ja tema pereliikmete juhendamine, õpetamine, motiveerimine ning innustamine muutustele kaasaaitamiseks. Samuti nende julgustamine ning toetamine.
Tervist edendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas
Sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abistamismeetodid
Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid
Terviskasvatus sh patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine
Julgustamine, toetamine
Vastastikune mõjutamine – õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe
Eesmärgi kriteeriumid
Peab olema saavutatav ja reaalne
Peab andma võimaluse hinnata
Näidatakse ära aeg, millise aja möödudes eesmärk saavutatakse
Näidatakse täpne tegevussuund, tegevusjuhis
Püstitades kasutatakse tegevust väljendavaid verbe
Sõnastatakse lühidalt, täpselt, konkreetselt
Eesmärk on patsiendikeskne ja esitatakse oodatava tulemusena patsiendi käitumises
Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.
Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada)
Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada
1. Elu ja turvalisust ohustavad probleemid 2. Tervist ohustavad probleemid: • Probleemid, mida patsient tunnistab • Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks 3. Heaolu ohustavad probleemid.
• Milles seisneb patsiendi probleem? • Kuidas patsient ise tõlgendab probleemi olulisust enda jaoks? • Millal algab probleem? • Kui kaua või kui sageli probleem esineb? • Millest probleem alguse saab või missugune tegur/ situatsioon halvendab olukorda? • Mida (kui on) on tehtud patsiendi enda ja/ või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks, et probleemi leevendada ja/ või ära hoida?
Hindamisel kasutada emotsionaalse enesetunde küsimustikku
(hindamisel kasutada Fagerströmi nikotiinsõltuvuse testi)
Lähtudes 12 elamistoimingust (Roper-Logan-Tirerney – elamise mudelil põhinev õendusmudel)
Sissekanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt
Õde vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest
Sissekanne tehakse teenuse osutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval.
Inimesel on õigus saada oma tervisliku seisundi kohta käivat informatsiooni. Adekvaatne informatsioon ja toetav suhtumine aitab inimesel ennast mobiliseerida toime tulemiseks terviseprobleemidega.
Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused.
Valikkontrolli sisu peaks sisaldama: toimetulek igapaevase eluga, nt toiduvalmistamine ja –hankimine, orienteerumine rahas, telefoni kasutamine jne; sotsiaalsed kontaktid ja tugi; dementsuse test; depressiooni-ilmingud; kuulmis- ja nägemisteravuse kontroll; inkontinentsi probleemid; ravimite tarvitamise kontroll; kodune olukord: elutingimused, liikumistakistused, vajadus abivahendite järele, hooldajad; immuniseerimine; Füüsikaline uuring: kõhu- ja rindade palpatsioon, vererõhu mõõtmine jne.
Kinnitust on leidnud, et ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel.
Preventiivne geriaatria - eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime. Põhjalikku tähelepanu vajab aktiivsuse langus, eriti selle algstaadiumis ja üle 80-aastased, kes on just haiglaravilt koju kirjutatud või elukaaslase kaotanud.
Riskirühmad, kellele peab pereõde tähelepanu pöörama ja igakülgselt nõustama:
Ülemäärane stress. Vägivald
Tuleb osata tähele panna ja hinnata võimalikku vägivalda peres. www.naistetugi.ee
Stressi mõju on otsene (mure) või kaudne (murega kaasneb pinge, ärevus), mis püsides avalduvad psüühiliste ja kehaliste häiretena nagu vererõhu tõus, unehäired, söögiisu tõus/ langus, keskendumisraskused jne.
Mõnuainete kasutajad
Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult.
Mõnuainete tarbimine põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitlustes.
Alkoholi liigtarbijad
Alkoholil on inimese tervist kahjustav otsene toime ja kaudne toime, kuivõrd alkoholijoobega kaasnev riskikäitumine põhjustab tõsiseid negatiivseid toimeid nii sotsiaal- kui majandusvaldkondades, selliseid nagu antisotsiaalne ja vägivaldne käitumine, perevägivald, tänavakuritegevuse tõus, majanduskasvu aeglustumine, sellega seotud suuremad kulud tervishoiule ja sotsiaalvaldkonnale.
Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad
Vajadusel on võimalik patsienti suunata suitsetamisest loobumise kabinetti.
Pereõde on isik, kes julgustab ja toetab nii suitsetamisest loobujat kui ka tema pereliikmeid.
Pereõe ülesandeks on teavitada nii suitsetajat kui ka passiivset suitsetajat tubaka kahjulikust mõjust tervisele, andes praktilisi soovitusi suitsetamisest loobumiseks ja tubakavaba elukeskkonna tagamiseks.
Vähese kehalise aktiivsusega inimesed
Pulsisageduse mõõtmine kehalise aktiivsuse intensiivsuse hindamisel on oluline tegur treeningkoormuse arvestamisel.
Oluline on tähelepanu pöörata probleemidele tervislikus seisundis aeroobse tegevuse ajal või hiljem.
Oluline on jälgida, et patsient täidab kehalise aktiivsuse kohta jälgimislehe, kuhu märgib kehalise aktiivsuse sageduse, intensiivsuse, aja ja harjutuste liigi ning enesetunde.
Aeroobsed harjutused, mis põhjustavad pulsi kiirenemist ja hingamise sagenemist, parandavad südame-veresoonkonna töövõimet: vererõhk normaliseerub, suureneb HDLkolesterooli tase verelipiidide spektris ja väheneb liigne kehakaal.
Düslipideemia
Düslipideemia esinemisel peab pereõde nõustama patsienti tervislikult toituma ja andma soovitused kehalise aktiivsuse suurendamiseks.
Düslipideemia on iseseisev riskitegur arteriaalse hüpertensiooni ja suitsetamise kõrval kardiovaskulaarhaiguste tekkes.
Ülekaalulisus
Jälgida, et patsient peaks toitumispäevikut, kuhu ta märgib päeva jooksul tarbitud toidukogused toidukordade lõikes.
Liigse kehakaalu reguleerimisel on oluline teada inimese päevast energiakulu, mis moodustub põhiainevahetuse suurusest (50-70%) ja täiendavast energiakulust igapäevatoimingute tarvis.
Pereõe roll sõeluuringute läbiviimisel
Veresoonkonnahaiguste riskitegurite välja selgitamiseks saab kasutada Score tabelit, mis arvestab järgmisi riskifaktoreid: sugu, vanus, suitsetamisharjumus, süstoolne vererõhk ja üldkolesterool.
Pereõde tuletab meelde, et naised peavad käima korrapäraselt günekoloogilises kontrollis, kus võetakse emakakaelalt analüüs rakkude muutuste kohta testimiseks 2-3aastase intervalliga.
Pereõde õpetab patsientidele rindade enesekontrolli.
Pereõde saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmise sihtkohta.
Määratleda ja välja selgitada riskirühmad, mille kaudu saame mõjutada riskirühma kuuluvate inimeste tervisekäitumist.
Analüüsi käigus selgitatakse välja konkreetsed nimistu patsiendid, keda on vajalik kas soo, vanuse, kõrgenenud riskiteguri või haiguse tõttu aktiivselt vastuvõtule kutsuda.
Koostöös perearstiga on vajalik regulaarselt (mitte vähem kui kaks korda aastas) teha nimistu analüüsi.
Koolitervishoiu eesmärk on võimaldada õpilastel omandada tervist edendavat eluviisi ning oskusi saavutada kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, toetada õpilaste arengut koostöös lastevanemate, koolipersonali ja koolitervise meeskonnaga.
Koolitervishoiuga seotud materjalid: https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus/koolitervishoid
Koolilaste profülaktilised läbivaatused toimuvad koolides ning neid viib läbi kooliõde.
Lapse sünni kohta annab perearstipraksisele info lapse ema või isa. Soovitav on teavitada perearstipraksist võimalikult ruttu peale sündi, et saaks varakult planeerida esmast pereõe koduvisiiti vastsündinule.
Seoses kõrge laste traumatismiga Eestis on vajalik eraldi nõustamine õnnetuste vältimiseks: lämbumisoht, kukkumisoht, ülekuumenemisoht, põletused jne.
Pereõe koduvisiidi eesmärgid on hinnata: lapsevanemate valmidust ja toimetulekut vastsündinuga; võimalikud riskitegurid lapse arengukeskkonnas ennetamaks võimalikke ohte lapse tervisele; vastsündinu tervislikku seisundit.
Pereõe ülesandeks on eelkõige lapsevanemate õpetamine ja praktiliste nõuannete andmine lapse hooldamise, toitmise, elurežiimi ja arendamise, õnnetuste ja mürgistuste vältimise osas.
Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend reguleerib erinevas eas lastele vajalikke profülaktilisi protseduure ja nende sagedust.
Lapse tervise jälgimise juhend: https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend#6a980288
Laste profülaktilise jälgimise juhendis on laste ennetavad läbivaatused ja vaktsineerimiskorrad omavahel ühildatud, et lihtsustada peredele lapsega perearsti juures käimist ning vähendada perearstide, pereõdede ja pediaatrite dubleerivaid tegevusi.
Ennetava jälgimise eesmärk on lapsevanemaid nõustada haiguste ja õnnetuste ärahoidmiseks ning avastada laste arengu- ja tervisehäireid võimalikult varajases staadiumis.
Laste tervise edendamine ja haiguste ennetamine peab toimuma kõikides lapse ja noorukiea perioodides. Iga perioodi füüsilised, intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused nõuavad tundmaõppimist ning arvestamist.
Laste tervise edendamine on planeeritud ja teadlik sekkumine, mille kaudu on võimalik parendada laste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist, ennetada haigestumist, puuete kujunemist ja enneaegset surma.
Laste tervise edendamine on laste tervise väärtustamine ja positiivse tervise suurendamine.
Interventsioon on oluline kolmes staadiumis:
3) toetava staadiumi käigus tuleb näiteks hinnata, millistest riskiteguritest loobumine on õnnestunud, anda ka patsiendile ja tema pereliikmetele tagasiside tehtud tööst, selgitada muutumiseprotsessis võimalike kõrvalekallete ulatus ja põhjused, tunnustada ja sisendada usku edaspidiseks tegevuseks, võimaldada ja soovitada jätkuvalt psühholoogilist tuge jmt.
2) aktiivse tegevuse staadiumi käigus tuleb näiteks tunnustada patsiendi iseseisvat tööd ja tulemuslikkust, õpetada teda praktiliselt tegutsema konkreetse probleemi lahendamisel, varustada nõustatav kirjaliku abimaterjaliga, püüda luua toetav võrgustik, osaleda oskuste ja võimaluste piires patsiendi probleemide lahendamisel jne;
1) ettevalmistumise staadiumis tuleb näiteks soovitada jälgida oma senist käitumist ja pidada päevikut, selgitada välja patsiendi motivatsioon, koos püstitada lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja kuidas need saavutada, kaasata tegevusse patsiendi lähedased jmt;
Nõustatava motivatsioon on eluviisi muutmisel olulise tähtsusega ja mõjutab nõustatava-nõustaja vahelist suhet. Seetõttu peaks õde oskama läbi viia motiveerivat intervjuud/ vestlust.
Sekkumistegevust senisesse eluviisi mõjutab patsiendi vanus, sugu, pereanamnees, riskitegurid ja kaasuvad haigused.
* Tagasipöördumise staadium
V Muutuste säilitamise staadium
IV Ettevõtmise staadium
III Ettevalmistumise staadium
II Plaanide pidamise staadium
I Plaanide-eelne staadium
Koostöövalminud
Vastutustundlikkus
Empaatilisus
Patsientide registreerimise kord
Töövahendid
Vastuvõturuumid
