EESTI VABARIIK 1920-1930
Eesti areng iseseisvusperioodi lõpuks
Iseseisvusperioodil muutus Eesti tundmatuseni
Siinelavate vähemusrahvuste õigusi järgiti
Suhtumine kohalikku juudi kogukonda oli omal ajal eeskujuks kogu maailmale
Eesti keelne õppimine Tartu Ülikoolis andis kaasa keele ja kultuuri hoogsale arengule
Haridussüsteem muutus saksa keelest eestikeelseks
Elatustase oli peaaegu võrdne Soomega
Paljud asusid elama uutesse linnadesse
Majanduskriis
12. märts 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde
Algas nn vaikiv ajastu
Lõpetati kõigi erakondade tegevused ning koondati võim enda kätte
Valitsevate erakonda kompromissettepanekud põhiseadust muuta kukkusid rahvahääletusel läbi
Hakati tegema ettevalmistusi uue presidendi valimiseks
Poliitilised vasuolud jõudsid haripunkti
Toetust leidis vapside äärmuslik uue põhiseaduse kavand
Valitsus püüdis Eestit majanduskriisist välja tuua
Siiski suurendas see rahva pahameelt erakondliku süsteemi vastu
See nullis ära paljude inimeste säästud, kuid kokkuvõttes andis tõuke majanduse tõusule
Jaan Tõnissoni valitsus langetas rahva seas ebapopulaarse otsuse ja alandas Eesti krooni kurssi
Majanduslikud raskused tõid kaasa poliitilise pahameele tõusu
Vapsid taotlesid senise demokraatliku elukorralduse muutmist ning uue põhiseaduse kehtestamist
Vabadussõjas võidelnud meeste baasil kogus rahva seas pipulaarsust vabadussõjalaste ehk vapside liikumine
Selle asemel tuleks Eestit juhtida kõva käega, selleks sobiks rahva valitud president
Usuti, et Eestit on valesti juhitud ning poliitiliste erakondade võim tuleks kaotada
Eestil polnud enam kaupa kuskile müüa
Kiirelt hakkas tekkima tööpuudus
Paljud ettevõttedd ja talud läksid pankrotti
Jõudis Eestisse 1930
Maareform
Pikemas perspektiivis andis Eestile poliitilise tugevuse ning tagas majandusliku efektiivsuse
Majanduslikus mõttes tekitas see alguses kaose
Maaseadus jagas mõisnike maaomandi neile, kes olid Eesti Vabariigi eest võidelnud
Vaikiv ajastu
Eesti riik oli saavutanud stabiilsuse ega pidanud enam seesmisi pingeid kartma
1938 jaanuaris hakkas Eestis kehtima uus põhiseadus
Seoses põhiseaduse jõustumisega kuulutati välja poliitiline amnestia ning vabastati poliitilised vangid
vapsid ja kommunistid
Uue põhiseaduse järgi oli presidendi suur võim, kuid ta ei pidanud olema rahva poolt valitud
Riiki juhtis taas parlament, mis koosnes kahest kojast
Avaliku elu tegelaste seast presidendi poolt valitud Riiginõukogust
Rahva valitud Riigikogust
Majanduskriisi lõpus vastu võetud ebapopulaarsed otsused andsid tulemusi ja Eesti majandus hakkas edenema
Tegutseda said vaid Pätsi toetav Isamaaliit
Poliitilistele erakondadele õigusi ei tagastatud
1936 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, kes pidi koostama Eestile uue tasakaalustatud põhiseaduse
See lõi Pätsi võimule soodsa pinnase
Ajastu algul jätkas Riigikogu istungeid, kuid kui nähti, et Riigikogus on tekkinud opositsioon Pätsi anuvõimu vastu, siis seda enam kokku ei kutsutud
Päts järeleandmise ei teinud
1935 pöördusid neli endist riigivanemat Pätsi poole nõudmisega taastada Eestis demokraatlik riigikorraldus, anda parteidele tegustemisvabadus ning taastada ajakirjandusvabadus
1935 üritasid vapsid korraldada sõjaväelist riigipööret
Vapside juht Artur Sirk põgenes välismaale ning suri salapärastel asjaoludel 1937 Luksemburgis
See kukkus läbi ning suur hulk nende liidreid vangistati
Võim Pätsi ja Laidoneri käes
Teised erakonnad suhtusid esialgu Pätsi võimuhaaramisse pigem soosivalt
Vapside erakond protesteeris häälekalt sellele vastu
Hakkasid nad teostama vaid vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse kavandi üksikuid sätteid
Eesti areng
1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid
Toetati põllumajandust, arenema hakkas põlevkivitööstus, omaaegsed sõjatehased läksid pankrotti või korraldati ümber
Eesti raha muutus stabiilseks, majanduses hakati kasutama ressursse
Mässukatse mõjus ühiskonnale kainestavalt
Õpiti paremini toimima ning poliitiline olukord rahunes mõneks ajaks
Saadi aru, et iseseisvuse nimel tuleb tööd teha
1924. aasta 1. detsembril üritas Komitern Eestis mässu
Kuid see kukkus läbi, kuna töölised seda ei toetanud
Komitern oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon
Juhtisid Lenin, Trotski ja Venemaa Kommunistlik Partei
Loodi hulk uusi ettevõtteid
See tõi kaasa üldise pettumuse ja vasakpoolsete ideede leviku
Vene turule ei pääsetud ning algas majanduskriis
Asutavas Kogus olid ülekaalus vasakpoolsed
Riigikogu valimistel 1921 said enamuse parempoolsed
Poliitiline korraldus
Presidenti veel ei olnud, teda asendas riigivanem
Riiki juhtis rahva valitud Riigikogu
1920 Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse
Asutav Kogu
Oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920
