av Silja Mall 9 år siden
523
Mer som dette
Elustamiskatse korral tuleb tegevust jätkata seni, kuni on kindlaks määratud järgmisedasjaolud:
1. On taastatud efektiivne vereringe ja hingamine. Juhul, kui taastub normaalne hingamine, kuidteadvus puudub, tuleb asetada kannatanu püsivasse küliliasendisse.
2. Patsient on üle antud (elustamisvõtteid ei tohi katkestada) väljaõpetatud inimestele, kes jätkavadBLS-tegevust.
3. Patsient on üle antud kiirabibrigaadile, kes kasutab ACLS-võtteid, määrab elustamisvõteteefektiivsuse ja teeb otsuse elustamise prognoosi kohta.
4. Abiandja (päästja) ei jõua enam väsimuse tõttu tegevust jätkata; ümbritsev keskkond ohustababiandjate elu.
NB! Hingamise puudumisel vabasta hingamisteed!
Ava ülemised hingamisteed :
Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad):
o Aseta käsi kannatanu laubale (nii, et pöidla ja nimetissõrmega on võimalik ninasõõrmed kinni pigistada)
o Aseta teise käe 2-3 sõrme (nimetis- ja keskmine sõrm) lõua alla, tõstes lõuga.
o Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja
ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed)
Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest.
Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse.
Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist.
(Iivanainen jt 2003, Liiger jt 2010, Pukk jt 2010, Euroopa esmaabi ... 2009a, Euroopa esmaabi ... 2009b, Esmaabi käsiraamat ... 2004a Esmaabi käsiraamat. Erakorraline … 2004b.)
Kliiniliseks surm: südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi.
Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast.
Kliinilisele surmale eelneb agoonia ja järgneb bioloogiline surm.
Kliinilise surma korral, mis kestab tavaliselt 3—5 minutit (eelnev alajahtumine võib seda aega pikendada), ei ole patsiendi seisund lootusetu juhul, kui diagnostika on kiire ja tegevus adekvaatne. Haiglaeelse äkksurma tekkimisel esimese minuti jooksul tehtud esmased elustamisvõtted ning sellelejärgnevad spetsiaalsed ravivõtted võivad suurendada ellujäämis tõenäosust kuni 60%.
Esmane vaatlus kliinilise surma tuvastamisel ei tohi ületada 10—15 sekundit.
Sulgeda nina. Haarata oma suuga kogu abistatava suu.
Puhuda õhk rahulikult ühe-kahe sekundi jooksul sisse (jälgige rindkere liikumist), siis ise hinga ja puhu jälle.
Kaks puhumist
Kaudne südamemassaaž ja kunstlik hingamine toimub 15:2 (30:2).
Võõrale inimesele kaitsemaski puudumisel teha ainult südamemassaaži.
Organismi hapnikuvarudest piisab 3-5 min. Rakud hukkuvad - surm.
Elustamise ABC
A - avatud hingamisteed
B - hingamine
C - kaudne südamemassaaž
Pea kuklasse, suus võib olla okse, sülg. Puhastada.
Südamemassaaži põhjuseta mitte katkestada. Sellega saab hapnikuringlust tekitada.
Vajutuste sügavus peab olema 5-6 cm
Käte asend - kahe rinnanibu vahel rinnaku keskosas.
Umbes 100 x min vajutada. Võrdne aeg vajutuste vahel.
http://tthkkesmaabi.weebly.com/stabiilne-kuumllili-asend-ja-log-roll-tehnika.html
Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti.
Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis
Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile)
Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni
Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži
Laste eripära
Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.).
Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega)Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis).
(Birkenfeldt jt 2005, Liiger jt 2010, Iivanainen jt 1997; Stoppard 2003, Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted... 2004)
http://tthkkesmaabi.weebly.com/teisene-uumllevaatus.html
Ükskõik, kui kõrgel tasemel on kiirabi,
oled kannatanu tegeliku saatuse
otsustaja Sina!
See, mida teed Sina esimestel minutitel pärast
õnnetust, otsustab kannatanu saatuse.
Kiirabi ei saa seda hiljem muuta.
Sina oled see, kes otsustab, kas 5 minutit
Sinu lähedase või kolleegi jaoks
võrdub igavikuga või ainult tema elu
raskeima 5 minutiga.
Inimese ellujäämise nimel oleme
me teiega seotud ahelaks.
Selle ahela nimi on ellujäämisahel.
Iga ahel on täpselt nii tugev, nagu on tema
kõige nõrgem lüli.
Kui sina midagi ei tee,
ei ole kiirabil enam midagi teha!
TEADVUSE HINDAMINE
Püüa läheneda kanntanule alati pea poolt.
Räägi kannatanuga, kas vastab.
Avab silmad ja vastab küsimustele?
Reageerib häälele?
Vastab lihtsamatele küsimustele, täidab korraldusi?
Raputa kergelt, patsuta põsele (NB! imikut või väikelast ei raputa)
Alla aastase lapse korral - koputa lapse jalatallale. Üle aastase lapse korral - koputa õrnalt õlale või puhu silmalaule
Näpista, kas reageerib valule?
Kui ühelegi eelpool toodud tegevusele ei reageeri!
Teadvusetu inimene võib jääda istuvasse asendisse
Jälgi vereringet ja hingamist (hoia hingamisteed avatuna)
Teadvuseta haigel esineb selili lamades hingamisteede sulgus, aseta haige lamama stabiilsesse külgasendisse.
http://tthkkesmaabi.weebly.com/
Silmaga vaatlemine
Kas rindkere või ülakõht tõuseb (koos kuulatlemisega)!
Aseta oma käeselg kannatanu suu ette, tundmaks suust või ninast väljuva õhu liikumist.
Jälgi naha sinakust (tsüanoosi), viitab hapnikupuudusele: Limaskestadel, huultel, ninaotsal, küüntel, kõrvalestadel
Šoki tunnuseid, mis võivad viidata emotsionaalsele seisundile või organismi liigsele vedeliku kaole (veri, koevedelik jne.):
Higi, kahvatus jne.
Palavik:Nahk punakas, soe või kuumab.
Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.)
Aseta põsk kannatanu suu lähedale:
o Kas tuleb hingeõhku?
Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt.
o Kas esineb mingit heli?
Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral).
o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus.
http://tthkkesmaabi.weebly.com/hingamise-kontrollimine.html
Imikutel pead kuklasse panna ei tohi - hingamisteed välja kujunemata.
Imikutel haarata oma suuga nii lapse suu kui ka nina.
Südamemassaaž 120 x minutis (2:15)
