av anton timofejev 7 dager siden
17
Mer som dette
Koolitervishoiuteenus on tervishoiu valdkond, mis tegeleb õpilaste tervisedenduse, haiguste ennetamise, tervise järelevalve ning esmaabi osutamisega. Koolitervishoiuteenus kuulub iseseisva õendusabiteenuse hulka.
Peab ennast koolitama igaaastaselt
Kõik toimingud dokumenteeritakse digitaalselt või paberkandjal
Regulaarne töönõustamine
Personaalsete tugevuste arendamiseks, juhtumite läbiarutamiseks, tööstressi maandamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks peab kooliõel olema võimalus regulaarseks töönõustamiseks. Töönõustamise vormid võivad olla erinevad (supervisioon, kovisioon, coach’ing, mentorlus).
Lapse vigastuse, õnnetuse või ägeda haigestumise korral annab kooliõde esmaabi, teavitab lapsevanemaid ja vajadusel kutsub kiirabi või suunab lapse erakorralisse meditsiini. Kriisisituatsioonides järgib ta kooli kriisijuhendit ja osaleb selle arendamises.
Vigastuste ennetamiseks viib kooliõde läbi esmaabi- ja elustamisõpet erinevates kooliastmetes, kasutades vastavaid juhendmaterjale.
Nakkuskahtluse korral rakendab kooliõde nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmeid ja selgitab välja nakatunuga kokkupuutunud isikud. Nakkushaiguse diagnoosib arst, kes teavitab Terviseametit, mis teeb kooliõega koostööd haigestumise ennetamiseks.
Kooliõde jagab koolipersonalile ja õpilastele infot haiguse kohta ning annab käitumisjuhiseid. Lisateavet nakkushaiguste ja ennetusmeetmete kohta leiab Terviseameti kodulehelt.
Turvalise ja tervisliku koolikeskkonna eest vastutavad koolipidaja ja koolijuht, samas on kooliõel märkaja ja nõuandja roll. Ta teeb koostööd kooli juhtkonnaga nakkushaiguste ennetamisel, tervisekaitsenõuete järgimisel, toitlustuse jälgimisel ning liikumis- ja psühhosotsiaalse keskkonna parandamisel.
Kooliõde hindab koolitoidu vastavust tervisliku toitumise põhimõtetele ning teeb vajadusel ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Kooliõde hindab lapse arengut ja tervist, arvestades iga õpilase eripärasid. Selleks tehakse koostööd lapsevanematega, et luua toetav õpikeskkond ja avastada terviseriske.
Lapsevanemate kaasamine algab juba esimesse klassi astujate koosolekul, kus tutvustatakse kooliõe rolli. Regulaarsetel lastevanemate ja hoolekogu koosolekutel jagab kooliõde teavet õpilaste tervisest ja ennetustegevustest. Tihe koostöö võimaldab kooliõel paremini mõista nii last kui ka tema perekonda, et leida sobivaimad lahendused tervisemuredele.
Tugispetsialistide meeskond (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog) loob turvalise õpikeskkonna ja toetab õpilaste toimetulekut. Keerulisemate juhtumite lahendamiseks kaasatakse ka kooliväliseid spetsialiste.
Kooliõe töö põhineb koostööl õpilaste, lapsevanemate, koolipersonali ja erinevate spetsialistidega (perearstid, sotsiaaltöötajad, vaimse tervise spetsialistid jne). Lisaks vahendab kooliõde infot ja teeb koostööd kohaliku omavalitsuse ning kogukonnaga, et toetada lapse tervist ja heaolu.
Tervisedenduse eesmärk on parandada õpilaste heaolu, tugevdada tervist ja ennetada erinevaid tervisehäireid. Kooliõde aitab kujundada tervist toetavat keskkonda, edendab tervisekäitumist ning teeb koostööd õpilaste, lapsevanemate ja koolipersonaliga.
Algkoolis keskendutakse tervislikule toitumisele, liikumisele ja hügieenile, murdeeas lisanduvad seksuaalne areng, vaimne tervis ja riskikäitumise ennetamine. Kooliõde viib läbi individuaalset nõustamist, osaleb tervisenõukogus ja teeb koostööd erinevate osapooltega tervisekeskkonna parandamiseks.
Vaimne tervis on oluline igapäevaeluga toimetulekuks ning mõjutab inimese võimet tegutseda ja suhelda. Seda võivad mõjutada nii pärilikud tegurid, kroonilised haigused, riskikäitumine kui ka perekondlikud ja sotsiaalsed faktorid, näiteks koolikiusamine.
Kooliõde hindab õpilase vaimset tervist tervisekäitumise küsimustike abil ning võib kasutada spetsiaalseid teste (nt AUDIT, DUDIT, CUDIT). Kui täheldatakse vaimse tervise probleeme, vestleb kooliõde õpilasega, teavitab lapsevanemat ja soovitab pöörduda perearsti või õppenõustamiskeskuse poole. Vajadusel aitab kooliõde koostada suunamiskirja vaimse tervise spetsialistidele.
Kroonilise haigusega õpilane võib vajada täiendavat tuge, mistõttu on oluline, et lapsevanem teavitaks kooliõde ja kooli esindajaid haigusest. Kooliõde aitab kohandada koolikeskkonda, toetab vajadusel raviprotseduuride ja eridieedi korraldamist ning teeb koostööd spetsialistidega.
Kui kooli pakutav abi ei ole piisav, saab pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole. Kooliõde vestleb lapsevanema ja õpilasega, et selgitada välja haiguse olemus, ravivajadus, kriitilised seisundid, eneseabi oskused ning vajalik lisatugi koolikeskkonnas.
Immuniseerimiskava on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega. Enne vaktsineerimist kontrollitakse vastunäidustusi, hinnatakse lapse terviseseisundit ja vajadusel konsulteeritakse perearstiga. Kooliõde dokumenteerib immuniseerimise ning teavitab lapsevanemat vähemalt nädal enne vaktsineerimist, mis toimub ainult kirjaliku või elektroonilise nõusoleku alusel.
Kõrvaltoimetest tuleb teavitada Ravimiametit, kasutades selleks veebivormi või kirjalikku teatist. Immuniseerimisest keeldumine vormistatakse ametlikult ning dokumente säilitatakse vastavalt seadusele.
Õpilaste tervist jälgitakse tervisekontrollidega I, III, VII ja X klassis ning V ja IX klasside õpilased peavad läbima tervise kontrolli. Kooliõde teavitab õpilasi ja lapsevanemaid, hindab terviseriske ning suunab vajadusel eriarstile.
Tervisekontrollid lähtuvad juhenditest ja sisaldavad tervisekäitumise hindamist. Iga õpilasele lähenetakse individuaalselt, vajadusel määratakse kordusvisiit. Terviseprobleemide korral jagab kooliõde nõu ja suunab spetsialisti poole.
