Läänemere maad kahe maailmasõja vahel

Mer som dette

Eesti Euroopas ja maailmas

Ved Kermo Tumanov

Talvesõda

Ved Maik Hellamaa

PEALETUNG DEMOKRAATIALE

Ved Karmen Uiboleht

Rahvusvahelised organisatsioonid

Ved Sergey Rogach

Läänemere maad kahe maailmasõja vahel

Soome

On väidetud, et just püsima jäänud demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise

Siiski säilis Soomes demokraatlik riigikord, ainult et ilma äärmusteta

Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale

Võrreldes Rootsiga, oli Soome sisepoliitiline elu märksa pingelisem

1920-1930.aastail sai Soomest Skandinaavia riik

1920. Sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga

kehtestasid põhiseaduse (mis kehtib tänaseni) ja valisid presidendi

1919.aastal otsustasid Soomlased vabariigi kasuks

Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks saamist

Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja

Rootsi

Samas jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks

1932 aastal võimule tulnud sotsiaaldemokraadid juhtisid riiki tervelt 44 aastat

Rootsis kogusid toetust sotsiaaldemokraadid

Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad

Rootsile oli sõdade vaheline aeg edukas

1929 aastal külastas Gustav V Eestit ja Lätit kus ta väga soojalt vastu võeti

Uusi riike peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks

Rootsi sõlmis uute riikidega vaid kaubandusliku ning kultuurisidemed

Uue olukorraga kohanemine ei olnud lihtne

Juurde tulid uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola

Esimene maailmasõda muutis oluliselt Euroopa kaarti

Läti

Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis, otsustas järgida Pätsi ja teostas riigipöörde, hakkas kehtima autoritaarne võim. 1936.aastal võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused. Nii Päts kui Ulmanis nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ning põllumajandust.

Poola

Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt

1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping

Poola oli Versailles rahulepingute alusel saanud endale mitu Saksa ala

Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a

1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde

1922.aastal kaotas Pilsudski võimu

Sõja Nõukogude Venemaaga lõpetas Poola 1921.aastal Riia rahuga

Leedulased pole seda poolakaile kunagi andestanud, sest poolastunud Vilnius oli nende ajalooline pealinn ja Leedu riikluse häll

1920.aastal Poola riigijuht marssal Jozef Pilsudski käskis okupeerida oma sünnilinna Vilniuse ja ümbruskonna, et nihutada Poola piiri Lätini

Leedu

Leedus tugevnesid 1920.aastate keskel vasakpoolsed meeleolud, võimule tuli vasak-tsentristlik valitsus, kes andsid kommunistidele avarad tegutsemisvõimalused ja alustas lähenemist NSV Liidule. Rahvuslik-parempoolsed jõud ei jäänud ootama ja teostasid riigipöörde. Võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks, kuni 1940.aastani. Leedu spetsiifilisteks probleemideks olid esiteks Poola hõivatud-Vilnius, teiseks Leedu hõivatud Saksa piirkond- Memeli linn ja ümbrus. Tulemuseks oli leppimatu tüli Poolaga ja pingelised suhted Saksamaaga. Sellest kõigest lõikas ainsana kasu NSV Liit, kes sai esineda Leedu suure sõbrana.