Majandus

Mer som dette

Soome, Kait rosenberg

Ved Kait Rosenberg

Libeeria

Ved Oliver Ode

Rahvusvahelised ettevõtted

Ved Signe Kipper

Kolmas maiilmasõda

Ved Mihkel Mürk

Majandus

Teenindus

on majandussektor, milles osutatakse teenuseid

Transport

Eestis on kasutusel kõik transpordiliigid

transiitvedu

on kaupade või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi

õhutransport

negatiivne: suure energia- ja kütusekulu, lennutranspordi kuluus ja võimalikud lendude hilinemised või tühistamised

eelis: võimalus kiiresti läbida pikki vahemaid

ehk lennutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja kopteritega.

veetransport

siseveetransport

negatiivne: pikad sõiduajad, sõltuvus ilmastikust, kaupade asukohta on raske jälgida ja see transport võib kujuneda kulukaks, ka pole kaupu võimalik vedada kohtadesse, kus puuduvad sadamad

on väga hea mahukate ja kaua säilivate kaupade edasitoimetamiseks.

kulgeb mööda jõgesid, järvesid ja kanaleid ning on keskkonnasõbralik viis kaupade transportimiseks.

meretransport

on läbi ajaloo olnud suurima mahuga, kuid aeglane kaubavedaja. Efektiivne on see lühikesteks reisideks üle mere või kruiisideks.

torutransport

odavaim kui teisedtranspordiliigid, keskkonnasõbralikum ja kõige automatiseeritum

korral teiseldatakse terasest või plastist torujuhtmete süeemi kaudu naftat, naftasaadusi, gaasi, vedelikke, aga ka tahkeid aineid

raudteetransport

tagab reisijate ja kauba kiire kohaletoimetamise, on energiasäästlik ja suure mahutuvusega, tekitab vähem õhusaastet, on turvaline ja usaldusväärne.

peamine transpordivahend on rong

Maanteetransport

eelis: efektiivsus, kiire kohaletoimetamise võimalus, kauba asukohta on lihtne jälgida, kaubakohaletoimetamine on paindlik, teenuse kvaliteet on kõrge.

on reisijate või kaupade transportimine teedel

Maismaatransport

liikideks: maantee-, raudtee- ja torutransport.

Kaupade veoprotsess sisaldab omakorda mitmeid erinevaid etappe: kaupade kogumine, laadimine, vedamine.

Transportimine toimub põhiliselt maa, õhu, vee ja toru-juhtmete või nende kombinatsioonide kaudu

ehk veonduse all mõeldakse inimeste, kaupade, materjalide vms ümberpaigutamist ruumis

Turism

talveturism

talispordi harrastamiseks

kultuuriturism

eesmärgiks on tutvumine teiste riikide, eri rahvaste kultuuride ja mitmesuguste kultuurimälestistega.

loodusturism

eesmärgiks tutvustada oma maa looduskeskkonda ning selle linnuvaatlus, omapäi matkamine, ATV- matkad, jalgrattaturism loodusmaastikul jms) kahjustavalt mõjuda just samale looduskeskkonnale

turismiettevõtted

majutus-, toitlustus-, transpordiettevõtted, reisibürood, reisikorraldajad, aga ka mitmesuguste aktiivsete tegevuste (matkad), meelelahutuste, sündmuste (konverentsd, spordisündmused), huviväärsuste (muuseumid) ja nendega seotud teenuste (kaubandus) pakkujad

Turismimajandus

majandustoitlustus, vee-, maa- ja õhutransport, loodus ja tehnikavaatamisväärsuste tutvustamine, reisibürood-reisikorraldajad, kauplused, tanklad, trükiste väljaandjad, reklaamiagentuurid jm

Eesmärgid

Puhkamine, äriturism (erinevad koolitused, konverentsid, laadad jne), sõprade-sugulaste külastamine, kultuuriürituste, vaatamisväärsuste külastamine, ekstreemsuste või elamuste kogemine, jahilkäik, sportimine (mägisuusatamine, lumelauasõidud), terviseprotsetuurid, palverännakud jne

Põhiliigid

sissetulev turism (riiki tulnud külastajate reisimine riigi territooriumil)

Väljaminev turism (elanike reisimine väljapoole oma territooriumi, s.o välisriiki)

inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestvusega kuni üks kalendriaasta

Põllumajandus

põllumaana kasutusel Eestis 32% territooriumist

toiduainetööstus on hõive polest Eesti suurim tööstusharu, mis annab ligi 2% SKP-st

tähtsamad: liha-,piimatööstus, puu- ja köögivilja töötlev tööstus, teravilja töötlev tööstus

Toiduainetööstus kasutab põllumajanduses, jahinduses, kalanduses toodetud saadusi ning töötleb need ümber toiduaineteks

Eesti muldadest moodustavad umbes veerandi mitmesugused liivmullad, nende osatähtsus on suurim Hiiumaal, Saaremaal, Pärnumaal jm. Raskemad ja harmisaja suhtes tundlikumad savimullad valdavalt Lääne- ja Raplamaal

Taime kasvu ja liigitust mõjutab ka mulla tüüp. Savimulla pinnas on raske, happeline, liigniiske. külm ja annab seetõttu kõrget majanduslikku tulu vaid püsiva rohukatte või karjamaa all

Eestis esineb vähesel määral erosiooni Haanja, Otepää ja Karula kõrgustiku nõlvadel

Põllukultuure võivad kahjustada ka põuaperioodid- pikemat aega kestev veepuudus mingil territooriumil

Taimede vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperioodi pikkus sõltub paikkonna temperatuurist

Optimaalsed keskkonnategurid on soodne kliima, mullastik, maapinna kallak ja kõrgus

Põllumajanduse paiknemine ja selle toodang sõltub mitmetest olulisest teguritest: looduslikest, kultuurilikest, majanduslikest jm

Euroopa haritava maa ning rohumaade pindala viimastel aastatel kahanenud ja metsa osakaal suurenenud

Üheks põhjuseks on põllumajandussaaduste ületootmine EL-s ning metsa kasutusalade mitmekesistumine

Euroopas on haritava maa osakaal suurem stepialadel (Ukrainas) ja väiksem põhjamaade metsavööndis

Põllumaad kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks, rohumaid heina kasvatamiseks ja loomade karjatamiseks. Tähtis on ka metsamaade olemasolu, mis annab teatud kindlustuse põllumajanduse kõikumiste ja kriiside korral

Arendamiseks on olulisim ressurss haritava maa olemasolu ja oskused seda kasutada

Taime- ja loomakasvatus on omavahel tihedalt seotud

Loomakasvatus

Loomadele kasvatatakse põllul söötasid, loomakasvatusest saadakse orgaanilist väetist põldudele

saadusteks on piim, liha, vill, nahk, väetis jm

Taimekasvatus

tegeleb kultuurtaimede kasvatamisega

on hankiva majanduseharu, mis tegeleb maad kui loodusvara kasutades toidu, loomasööda ja teiste looduslike toodete tootmisega, ümbertöötlemise ja müügiga tarbijale

vanim majandusharu

Energiamajandus

Energiaallikad

Tuumaenergia

probleemiks tuumajäätmed

tänapäeval tuumaelekrtijaamu 31 riigis

toodetakse tuumaelektrijaamades tuumareaktsioonide tulemusena

Veejõud ehk hüdroenergia

Palju kasutatakse Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Sveitsis, Austrias jm

vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul

Tuuleenergia

Tuul pole püsiv, seetõttu kombineeritakse tuulegeneraatoreid teiste energiaallikatega või salvestatakse energia

Taanis moodustub 25% elektritoodangust, samuti on tuuleenergial oluline ka Rootsis, Saksamaal, Hispaanias

muundamisel elektrienergiaks kasutatakse elektrienergiaks kasutatakse elektrituulikuid ehk tuulegeneraatoreid

Päikeseenergia

Palju kasutatakse Saksamaal, vähem Taanis ja Soomes

Muudavad valguse elektrienrgiaks

koguvad ja salvestavad päikesepaneelid ja -elemendid

Energia tarbimise juures on olulised selle hind,ohutus ning keskkonnamõjud

Suurimad energiatarvitajad on tööstus ja transport, vähem põllumajandus, metsandus, kodumajapidamised jne

On tööstusharu, mille eesmärgiks on kütuse hankimine, ümbertöötlemine ja elanikkonna varustamine kütuste, elektri- ja soojusenergiaga