RAHVATERVIS

Mer som dette

Ved M. D'anjou

RAHVATERVIS

Ved janeli urban

RAHVATERVIS: põhimõisted ja selle olemus

Ved eve eve

Rahvatervis – teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

Ved Liis Paas

RAHVATERVIS

TERVISEEDENDUS

Ottawa Harta 1986. a terviseedenduse deklaratsioon

Tervis kui olulisim inimõigus

Tervise tagamiseks vajalik:

vahendite säästlik kasutamine

toit ja eluase

piisav sissetulek

Rõhutab, et tervise võtmed asuvad väljaspool tervishoidu

Esmakordselt toodi välja viis tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil

5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele

4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi

3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel

2. Luua tervistsoodustav elukeskkond

1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus

Terviseedendamise vahendid

Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine

Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine

Tervistavate teenuste arendamine

Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine

Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

Terviseedenduslikud tegevused suunatud mitmetele potentsiaalselt muutvatele tervisemõjuritele

vajalike terviseteenistuste kättesaadavus, füüsiline keskkond

seotud veel sissetuleku, sotsiaalse staatuse, hariduse, tööhõive ja töötingimustega

Mitte ainult üksikisiku tegevusega seotud

Rahvaterviseseaduses terviseedendamine def. :

Inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine

XIX ja XX sajandi suremuse ja haigestumise vähenemine

Rohkem seotud ühiskondlike olude paranemisega kui meditsiinilise sekkumisega

Järeldus

Terviseprobleemid saavad kiirema lahenduse

keskkonna muutumisel

käitumisviiside muutmisel

Mõiste

"healt promotion"

Kasutusele võttis Kanada tervishou- ja sotsiaalminister Marc Lalonde

Raport valitsusele; I korda poliitilises kontekstis

Rõhutati, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused

TERVISEMÕJURITE MUDELID

Kõigi mudelite põhjal saab järeldada, et rahvastiku tervist kujundab mitmete tegurite koosmõju, mistõttu on keeruline erinevate tegurite mõju ulatust määrata

Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel

Tervist mõjutavad tegurid jaotatakse neljaks

Kõik tervisemõjurid on omavahel seotud ning nende toime tervisele on kompleksne

Sotsiaalsed

personaalsed suhted

paikkond

rahu ja turvalisus

Keskkondlikud

füüsikaline keskkond

kodu- ja töökeskkond

Majanduslikud

sotsiaalne positsioon

töö

Personaalsed

eluviis

toimetulekuoskused

enesehinnang

sünnikoht

sugu

rahvus

geneetika

Tarlov'i tervisemõjurite mudel

Rahvastiku tervise mõjurid jaotatakse

Sotsiaalsed mõjurid

Käitumine ja eluviis otsene tulemus

Tarlov'i arvates sõltub rahvastiku tervise olukord peamiselt sotsiaalsetest tervisemõjudest

3. Terviskäitumine

Riskitegurid tulenevad:

Kõikumine klasside vahel 25-60% vahel

majanduskeskkonnast

sotsiaalsest keskkonnast

poliitlisest keskkonnast

2. Tervishoid ehk meditsiiniabi

osakaal eluea pikendamisel max 17%

1. Geenid ja bioloogia

Pärilikkuse osa väike -5%

Ryan ja Travis'e tervise determinantide mudel

Lisaks mõjutavad tervist

muud tegurid, mis vajavad veel uuringuid

psühhosotsiaalsed tegurid

keskkond

majandus

riigi poliitiline süsteem

indiviidi ja grupi traditsioonid

Mudel näitab, et kui keskendutakse ainult teadlikkuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne

Puudutatakse ainult mõningaid mõjureid

Ei saa oodatavaid tulemusi

Tuntud ka kui "jäämäe mudel"

Veealune osa = tegurid, mis mõjutavad rahvastiku tervist

Mida sügavamal vee all, seda raskem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega

Mida lähemal veepinnale, seda kergem mõju hinnata

Jäämäe pind = rahvastiku tervise olukord

Dahlgren ja Whitehead'i tervisemõjurite mudel

Mudel näitab:

Indiviidide käitumine tuleneb keskkondlikest tingimstest

Terviseedendajad ja tervishoiutöötajad mõjutavad keskkonda

Eesmärgiks mõjutada poliitikuid, vastuvõtmaks tervisttoetavaid seadusemuudatusi

Inimese tervist mõjutavad üldised tingimused

Poliitika

Kõige tõhusam tervist edendav tegevus

bioloogilised mõjurid

individuaalse eluviisi mõjurid

elu- ja töötingimused

ühiskonna mõjurid

sotsiaalsed mõjurid

kultuuri ja keskkonna

sotsiaalmajanduslikud

SALUTOGENEES

Ameerika- Iisraeli teadur Antonovski

II maailmasõja koonduslaagrite elu uuring

Indiviidi toimetulekumehhanismi olulisus

Keerulistes oludes määrab tervise toimetulekuoskus

Tervis põhineb organismi ressurssidel

Muutus

Ressursside suurenemine positiivses suunas

Ressursside vähenemisel negatiivses suunas

Eitas haiguse- tervise vastandamist

Salutogeneesi mõiste

genesis kreeka k teke

salus ladina k. tervis

Tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel

TERVISE KONTSEPTSIOONID

Lahtimõtestamise olulisus

Mõjurite nägemine, aitamaks kaasa optimaalse tervise saavutamisele

Adekvaatne töötamine tervisevaldkonnas

Mitmemõõtmeline

Elu mõtte tunnetus

Eneseteostusvõime

Tegutsemisvõime

Psühholoogiline heaolu

Füüsiline heaolu

Akadeemiline kontseptsioon

Keskkonna-, poliitika-, majandusteadused

Viimasel ajal keskmes kogukonnateadused

Tervis kui bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemus

Sotsioloogia

Psühholoogia

Meditsiiniline kontseptsioon

Jäetakse kõrvale heaolu ja elukvaliteet

Mudel ignoreerib

Keskkondlikke ja muid tervist mõjutavaid tegureid

Käitumuslikke tegureid

Kultuurilisi tegureid

sotsiaalseid tegureid

Suurem osa käsitleb haiguse puudumisena

Funktsionaalne kontseptsioon

Organismi suutlikkus täita ühiskonnas rolli

Normide määratlemine

Sõltub ühiskonna väärtushinnangutest

Normaalne funktsioneerimine

Kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu

Statistiline kontseptsioon

Biomeditsiiniliste näitajate alusel

Kõrvalekalle = haige

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Meditsiinivaldkondade jagunemine

Terviseteadused

terviseedendus

ennetus

Kliiniline meditsiin

Rahvastiku rühma uuriv vs. kliiniline

Rahvastiku rühma uuriv

Subtopic

probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine

k.a inimesed, kes ise abi ei otsi, aga kellele uuring kasu tooks

uurimisobjektiks rahvastikurühm

Kliiniline

haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole; ravile suunamine

suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele

taastus

ravi

Rahvatervise alaste tegevuste jaotus:

3. Kolmandad ennetusstrateegiad

eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine

2. Teisesed ennetusstrateegiad

eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi

1. Esmased ennetusstrateegiad

haiguste vältimine

eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist

Lisaks bioloogiale seotud suurel määral sotsiaalteadustega

Rahvatervise eripära ilmneb just seeläbi, et ühiskonda ja poliitikuid tuleb veenda teatud ühiskondlike meetmete realiseerimise vajalikkuses

Riigi tasandil rahvatervise alased tegevused

Rahvatervisepoliitika arendamine

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Rahvatervise seaduse järgi

Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID EHK TERVISE DETERMINANDID

Peamised tervisemõjurid WHO 1986

võrdsus

sotsiaalne õiglus

stabiilne ökosüsteem

eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine

sissetulek

toit

haridus

eluase

rahu

Tervisetegurite kompleksne toime

Tervis on mitmeti mõistetav ja kujuneb mitmete mõjurite toimel

Kasmel & Lipandi järgi

5. Bioloogilised tervisemõjurid

4. Keskkondlikud tervisemõjurid

3. Käitumuslikud tervisemõjurid

2. Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

1. Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid

TAI defiitsioon

Sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi, kas paremas või halvemas suunas

Mõju tervisestaatusele

Rahvastikus

Indiviididel

WHO andmetel mõjutavad:

Arstiabi ehk tervishoid 10%

Eluviis 40-50%

Elukeskkond 20%

Pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%

WHO andmetel on:

Keskkondlikud tegurid

Majanduslikud tegurid

Kultuurilised tegurid

Sotsiaalsed tegurid

Personaalsed tegurid

HAIGUS

Patogenees

Erinevad etioloogilised tegurid võivad käivitada ühtse patogeneesiga haiguse

Kopsupõletiku kulg

Õpetus haiguse arengust

Annab ettekujutuse haiguse tekkest ja arengust

= haiguse areng

Kreeka k. = genesis = sünd, põhjus, areng

Ladina k. = pathos = haigus, kannatus

Tänapäev

Nähakse tervist vaid haiguse puudumisena

Haiguskeskne käsitlus

Tervise käsitlemine kitsalt

Tõendamine

Muul tunnustatud moel

Analüüsidega

Faktidega

Termin

Olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu

inglise k "desaise" = ebamugavus, raskustunne

Tervis = mitte-haige olemine

TERVIS

Tervise väärtustamine

Kvaliteedi langus

Arusaam: tervis on esmajärguline

Täiskasvanu

Negatiivsete kogemuste läbi

muutused töövõimes

Haigused

Probleemid tervisega

Defineerimine

WHO 1984:Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine

Kriitika

1990ndatel lisatud funktsionaalne käsitlus:

tervis on seotud suutlikkusega kontrollida elukorraldust ja tervisemõjureid

tervis kui ressurss igapäevaeluks

Tervis kui seisund, mitte protsess

Täielik ehk veatu tervis ei ole realistlik

Tervist nähakse idealistliku, saavutamatuna

Sama ka Rahvatervise seaduses

Termini päritolu

Inglise k. - "terviklik", "mitteliigendatud" (whole)

Varasemalt "health" = turvalisus, kindlus, püsivus, terviklikkus