av eve eve 4 år siden
280
Mer som dette
Ved Tuuli Leuke
Ved Reneli Saumets
Ved Johanna Grete Allas
Ved M. D'anjou
Rahvatervise seaduse järgi mõiste:
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Rahvatervis ei käsitle ainult bioloogiat, vaid on seotud suurel määral sotsiaalteadustega. Rahvatervise eripära ilmneb just seeläbi, et ühiskonda ja poliitikuid tuleb veenda teatud ühiskondlike meetmete realiseerimise vajalikkuses. (Sotsiaalministeerium i.a.)
Terviseedendamise (health promotion) mõiste võeti kasutusele Kanada tolleaegse tervishoiu- ja sotsiaalministri Marc Lalonde’i raportis valitsusele (1974), milles esimest korda poliitilises kontekstis, tuleviku tervishoiupoliitikaaluste formuleerimisel, rõhutati, et elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui tervishoiuteenused.
Eestis vastuvõetud Rahvatervise seaduses on tervise edendamine defineeritud kui inimese tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatervise seadus 1995).
riigi tasandil rahvatervise alased tegevused: • Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring (teostab suures osas Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut)
• Epideemiate ennetamine ja kontrollimine
• Keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit,vesi ja tööohutus
• Pakutavatele teenustele juurdepääsu ja teenuste kvaliteedi tagamine
• Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
• Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
• Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
• Rahvatervisepoliitika arendamine
eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
Tervisemõjurite mudelid:
peegeldavad erinevaid tervise käsitlusi ning järeldust, et tervis on mitmeti mõistetav ning kujuneb mitmete mõjurite toimel. (Kasmel & Lipand 2007.)
NB! toodud nelja mudeli põhjal võib väita, et rahvastiku tervist kujundavad väga mitmete tegurite koosmõjud. Seetõttu on väga raske määrata erinevate tegurite mõju ulatust.
Mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks:
1. Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.
2. Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
3. Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
4. Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Selle mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:
· Geenid ja bioloogia
· Tervishoid ehk meditsiiniabi
· Terviskäitumine
· Sotsiaalsed mõjurid
jäämäe mudelis on näha tervisemõjurite (põhjused) ja terviseolukorra (tulemused) omavahelisi seoseid.
Mudelis on välja toodud inimeste tervist mõjutavad üldised sotsiaal- majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid.
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel näitab, et ka indiviidide käitumine tuleneb neist sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest, millises indiviid elab, õpib ja töötab.
Ameerika-Iisraeli teadur Antonovski käsitleb tervist kui muutuvat suurust, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel. Antonovski eitas haiguse-tervise vastandamist ning tõi käibele salutogeneesi mõiste ( salus lad.k. tervis, genesis –teke). Antonovski kontseptsiooni järgi põhineb tervis organismi ressurssidel ning muutused tervises toimuvad ressursside vähenemisel negatiivses suunas või suurenemisel positiivses suunas. Antonovski uuris II maailmasõja ajal koonduslaagrites ellu jäänud ning suhteliselt hea tervise säilitanud inimesi ning tõi esile indiviidi toimetulekumehhanismide olulisuse. Ta leidis, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades just tema toimetulekuoskused. (Kasmel 2009.)
on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga. Sellisel lähenemisel nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust. Olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused. Viimastel aastatel on tähelepanu keskmesse tõusnud just kogukonnateadused.
käsitleb enamik inimestest haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi). Kui me võtame tervise määratlemisel arvesse ka heaolu ja elukvaliteedi mõiste, siis võib näiteks füüsilise puudega ratastooli jäänud inimest nimetada terveks, kui ta on säilitanud suutlikkuse eluga toime tulla ja seda nautida. Seda meditsiinilist ehk biomeditsiinilist mudelit on palju kritiseeritud, kuna mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad
mõistetakse kui organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli. Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu ja sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks.
määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste (näiteks vererõhu väärtused, vereanalüüsi väärtused jne) näitajate alusel. Kui neis esineb normist kõrvalekalle, siis on inimene statistilises mõttes haige.
TAI definitsioon:
Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas (Tervisemõjurid 2012).
mõjurid: suhtumise ja tegevusega mõjutatavad.
WHO 1986.a käsitluse järgi on peamisteks tervisemõjuriteks:
rahu, eluase, haridus, toit, sissetulek, eluks vajalike ressursside olemasolu ja säilimine (sh kehaline võimekus), stabiilne ökosüsteem, sotsiaalne õiglus, võrdsus. (Kasmel & Lipand 2007, WHO i.a.)
WHO kontseptsiooni järgselt:
indiviidi (s.o üksikisikut) mõjutab otseselt see keskkond, kus ta elab.
erinevad tegurid (1-5) selles mõjutavad otseselt indiviidi elukvaliteeti/ heaolu.
üksikisikute kogumid moodustavad rahva tasandi (laiemalt tegureid vaadelda ka rahvatervise tasandil).
mainitud tegurid on vastavalt WHO definitsioonile, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus.
Termin haigus pärineb varasemast ingliskeelsest sõnast desaise, mis tähendab ebamugavus- või raskustunnet. Haiguse all mõistetakse olukorda, mis põhjustab inimesele kahju või valu.
(ladina keeles pathos = haigus, kannatus; kreeka keeles genesis = „sünd“, „põhjus“, „areng“). Patogenees = haiguse areng.
Patogenees on õpetus haiguse arengust. Patogeneesi tundmine annab ettekujutuse sellest,kuidas haigus tekib ja areneb. Erinevad etioloogilised tegurid võivad käivitada ühtse patogeneesiga haiguse (kopsupõletiku kulg on sarnane erinevate tekitajate korral).(Saks 2006.)
läänes suhtumine haiguskeskne
mõiste:
1) Eesti keelne termin „tervis“ tuleneb sõnast terviklik, terve. Ka inglise keeles tuleneb see sõnast terviklik, mitteliigendatud (whole). Inglise keele varasemas kasutuses tähendas haelth turvalisust, kindlust, püsivust ja terviklikkust. (Kasmel & Lipand 2007.)
2) Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine (WHO 2012 ja Rahvatervise seduse definitsioon).
Kokkuvõte: tervis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist heaolutunnet, psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.
positiivne hinnang nimetatud heaolu/ elukvaliteedi teguritele:
Täiskasvanud inimene väärtustab kahjuks tervist alles negatiivsete kogemuste tekkides: probleemid tervisega, haiguste esinemine, töövõime langus või kaotus. Kõik, mis viib inimese heaolu langusele (kvaliteedi langusele), toob teda arusaamisele, et väärtuste skaalas on tervis esmajärgulise tähtsusega. (Janson 2012.)
