av Elora Jegelski 7 år siden
603
Soo elustik
Rabakonn on kahepaikne, kes elutseb peamiselt lehtmetsades, jõgedeäärsetel lamminiitudel, rannaniitudel ja soode äärealadel. Ta on aktiivne nii päeval kui öösel, kuid kõige enam õhtuti.
av Elora Jegelski 7 år siden
603
Mer som dette
Sookurg on häälekas ja reedab oma asukoha sedasi hõlpsasti. Kuid sookured on ettevaatlikud ja kui salk toitub, on neist üks-kaks valvurid, kes ohu ilmnemisel teisi hüüetega hoiatavad.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sookurg#Eluviis
Lennuvõimetule pojale võib saatuslikuks saada rebane, kährik või hunt. Täiskasvanud, täie tervise juures oleval sookurel eluohtlike vaenlasi ei ole, sest lindu päästab suurepärane nägemine ja kuulmine. Mingil moel haige lind võib aga olla kerge saak kiskjatele.
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=18
Sookurg sööb peamiselt taimi: marju, eriti jõhvikaid, seemneid, noori võrseid ja teraviljade orast. Kuid loomset toitu sööb ta samuti küllaga: putukatest eeskätt mardikaid ja rohutirtse, samuti konni, pisinärilisi, limuseid ja madusid.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sookurg#Eluviis
Pesas on 2, harva 1 või 3 muna. Muna pikkus on 95–102 mm, läbimõõt 60–62 mm, kaal 150–200 g. Vahel on esimene muna märksa suurem kui teine.
Muna haudumine kestab 29-30 päeva.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sookurg#Eluviis
Rästik on loomtoiduline. Täiskasvanud rästikul on keskmiselt 8–12 toidukorda aastas. Nende toit muutub hooajaliselt, koosnedes tavaliselt närilistest ja kahepaiksetest, aga sisaldades maismaal pesitsevate lindude koorumise ajal ka hulgaliselt linnupoegi.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_r%C3%A4stik#Toitumine
Looduses reguleerivad rästikute arvukust loomad-linnud, kes neid söövad.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_r%C3%A4stik#Vaenlased_ja_ohustajad
Emased rästikud alustavad sigimist 3–5-aastase ja 50–54 cm pikkusena. Emaste rästikute sigimistsükkel on piirkonniti erinev. Näiteks Lõuna-Rootsis kordub see iga kahe ja kaugel põhjas iga kolme aasta tagant, aga levila lõunaosas sigivad nad igal aastal.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_r%C3%A4stik#Sigimine
Pärast paaritumist isane lahkub ning emane suundub üksi munema. Selleks lendab ta rabalauka või mõne teise sobiva väiksema veekogu kohal ning pistab tagakeha madalasse vette või märja turbasambla vahele.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1011_997.html
Põhiline oht rabakiilidele on nende elupaikade, eelkõige vastsetele sobivate veekogude muutumine inimtegevuse mõjul.
Rabakiilide looduslikud vaenlased on peamiselt nende vastsetest toituvad kalad.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1011_997.html
Suur-rabakiil eelistab liikumatu veega veekogusid, kus ei ela kalu, sest kalad söövad kiili mune ja vastseid. Munast koorub ussikesesarnane eelvastne, kes peagi kestub. Eelvastse kestast väljub vastne. Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks.
https://et.wikipedia.org/wiki/Suur-rabakiil
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1011_997.html
Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Kiilidel on tugevad lõuad. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised
Imetajatest võib rabaservades kohata põtra. soosaartel metskitsi, mäkra, vahel ka hunti ja rebast ning kevadel ka karu.
https://www.taskutark.ee/m/raba-loomastik/
Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Leningradi oblastis läbi viidud uurimus näitas, et põder tarbib toiduks 30 puu- ja põõsaliiki ning 60–70 rohttaimeliiki. Põhitoiduks on neist vaid mõned liigid. Puudest-põõsastest mõned pajuliigid, haab, pihlakas, kadakas, saar, mänd, kuusk ja kask. Rohttaimedest pohl, mustikas, tarnad ning paljud soo- ja veetaimed.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der#Toitumine
Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Suurem osa mai esimesel poolel. Noorematel lehmadel on vasikaid üks, keskealistel ja vanematel kaks. Kolme või nelja järglast esineb väga harva.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der#Sigimine
Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene. Looduslike vaenlasi põdral palju ei ole. Peamisteks vaenlasteks on tal karu ja hunt.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der#Vaenlased
Põtrade elupaikadeks on jõe-, järve- ja soorikkad suuremad metsaalad.
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der#Elupaik_ja_eluviis
Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Emasloom koeb 370–3000 umbes kahemillimeetrise läbimõõduga muna, mis paiknevad veepinnal 10–15 cm läbimõõduga klompides. Kullesed kooruvad heade tingimuste korral juba 8–10 päeva pärast. Arengu kestus kudust noore konnani kestab olenevalt veetemperatuurist 45–90 päeva.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rabakonn#Eluviis
Kullestele on ohtlikud kalad ja veeselgrootud. Täiskasvanuid ohustavad mõned linnud nagu kakud, toonekured ja haigrud, aga ka sellised väikekiskjad nagu rebased
ja kärplased (mäger, saarmas, kärp, naaritsad, tuhkur).
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=333
Toitub erinevatest selgrootutest, peamiselt toiduks ussid, ämblikud, putukad. Kullesed söövad vetikaid.
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=333
Rabakonna põhilisteks elupaikadeks on lehtmetsad, jõgedeäärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode äärealad. Rabakonnad on liikvel nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemad on nad siiski õhtuti.
https://et.wikipedia.org/wiki/Rabakonn#Eluviis
