Vaimuelu Rootsi ajal
Kujutav kunst ja arhitektuur
Rootsi võimud alustasid uut tüüpi kaitseehitiste-bastionide-püstitamist
Bastionid olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. Need tagasid linnale kindla kaitse
Kõrged ehitised said endale rõdude ja paisutustega uhked baroksed tornikiivrid, nagu võib näha tänapäeval Tallinnas raekojal, toomkirikul, Pühavaimu ja Niguliste kirikul
Kõige kindlamini suudeti uut ehituspoliitikat teostada jõukas ja tõusva elutasemega Narvas
Tähelepanuväärseteks said seal toomkirik, raekoda ja börsimaja-neis võimutses baroki stiil
Varasemast rohkem tegelesid kunstnikud portreede maalimisega
Tuntud linnameistrite raiutud on mitmed maakalmistutel püstitatud rõngasristid (päikesevalguse sümbol)
Kõige kuulsam puunikerdaja oli Christian Ackermann
XVII sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstiliikides tõusnud peamiseks stiiliks barokk
Eestikeelne kirjasõna
Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus
Tähelepanuväärset kohta omab kirikulaulude tõlkijana Martin Glläus
1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian
Johan Hornung avaldas 1693.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenateskirja põhjaeesti õigekirja reeglid
Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel
Alles 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika
Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde
Võitlus väärusuga
Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse
Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
Väärusuga seondati 1642. aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all
Keskajal oli muinasusund segunenud katoliiklike tavadega
Talupoja kultuur
Talurahva kultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill
Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung, eriti Rootsist
Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu
Rehetuba, millesse koondus kogu pere oli kõigist külgedest piiratud tubadega ja seetõttu pime
Tubaka levik oli alles alanud, seetõttu suitsetasid vähesed talupojad. Rohkem ostsid tubakat Rootsi garnisonide sõdurid
Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse kõrtside rajamist
Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas ka üsna populaarseks
Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal ja ka jõuludel
Uutest söögitaimedest kasutati läätsi
Eestlaste peatoiduks oli endiselt leib ja tähtsamaks leiva kõrvale kala
Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilma ja muutus aeglaselt
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool
1710. aasta augustis lõpetas töö ka ülikool. Õppeasutuse varad olid viidud Rootsi, professorid ja üliõpilased pagenud või katku surnud.
Kui ülikool vahepeal uuesti lahti tehti, kolis 1699. aastal see Pärnusse
Tartu ülikoolis õppis hulganisti rootslasi, soomlasi ja samuti sakslasi
Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid
Kokku kestis õpiaeg normaalselt 9 aastat
1631 avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias
Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte
Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium ja hiljem muudeti see Tartu ülikooliks (15.oktoober 1632)
Rahvahariduse edendamine
Koduõpetus mängis olulist rolli, kõiki ei saadetud kooli
1687.aastal otsustati, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli
Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest
Tagasiteel hukkus Forselius
Vastuseisu murdmiseks võttis Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast
1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks Forselius
Bengt Gottfried Forselius oli see, kes õpetas välja koolmeistreid
Sündinud 1660. aasta paiku Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori peres
Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele (kirikuõpetaja abilised)
Luteri kirik Eestis
Valitsev usk Eestis
Konsistoorium-luterlik kirikuvalitsus
Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga
Nimekaim Liivimaal oli Johann Fischer, tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine
Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, tema seadis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele
Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse
Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlbus. Nii selgus, et armulaual oli pakutud veini asemel õlut.
Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest
