Regilaul

Mais informações

Klaver

por Mirelle-Liis Jõerand

Uuem rahvalaul

por Ester Pomerants

Uuem rahvalaul

por Ester Pomerants

Elevant

por Rebeca Helene Tamme

Vanem rahvalaul ehk regilaul

on osa rahvaluule suulisest pärimusest ehk folkloorist. Regivärsilisest rahvalaulust on trükikunsti arengu kaudu säilinud peamiselt ainult üks koostisosa: sõnad.

Viisist ja ettekandmisest kaugemast ajast palju teavet pole.

Tekste hakati koguma juba 19. saj. teisest poolest, viise 20. saj. alguses, esitamise kohta aga alles pärast 1927. aastat.

meloodia

erinevatel sõnadel sama

Sama meloodiat võidi kasutada erinevates lauludes.

kaherealine

Regilaul on kaherealine, kui eeslaulja ja koor laulab erinevat meloodiat.

Näiteks "Suur härg" (Kadrina):

J J M S / S S N M eeslaulja+koor

Toodi här- ga    Tür-gi-maal-ta

L L M J / J J J J koor+eeslaulja

Toodi här- ga    Tür-gi-maal-ta

üherealine

Regilaul on üherealine, kui eeslaulja ja koor laulab sama meloodiat.

Näiteks "Jõululaul" (Paistu):

J L M M/M L M M/L J eeslaulja+koor

Ootsin pü- hi   tu-  le-va- da    pü-hi

J L M M/M L M M/L J koor+eeslaulja

Ootsin pü- hi   tu-  le-va- da    pü-hi

ühele silbile vastab üks noot

astmeline

Sageli liigub meloodia läbides naaberastmeid.

Näiteks "Mardilaul" (Rannu):

R_I D_I J D_I J D_I R_I D_I /J R_I R_I R_I

 Las- ke  Mär-ti  sis-se   tul- la    mär-ti,  mär-ti

R_I D_I J D_I J D_I R_I D_I /J R_I R_I R_I

 Las- ke  Mär-ti  sis-se   tul- la    mär-ti,  mär-ti

kitsa ulatusega

Meloodia ulatus mahub sageli 3-6 astme vahele.

sõnad

puudub autor

Kuna tegemist on suulise traditsiooniga, siis kindlat autorit pole.

skandeerimine

... tekib kui meloodia ja sõna rõhud ei lange kokku.

Näiteks "Laulan mere maaksi" (Muhu):

...

lau-lud /la-ti /ka ni-/nas-ta

...

Näiteks "Kurb laulik" (Kolga-Jaani):

...

see üt-/leb i-/lul o- /le -ma

suu lau- /lab, sü- /da mu- /ret- seb

refräänisõnad

Korduvad sõnad värsirea lõpus, mil koos laulavad eeslaulja ja koor. Nendeks võivad olla nt. sõnad katri, kadriko, marti, märti, kas'ke, jaaniko, leelo ... Peamiselt kasutati Eesti lõunapoolses osas.

Näiteks "Kadrilaul" (Tõstamaa):

J J N M N M L M /N M L J eeslaulja+koor

Laske  Kad-rid  sis-se  tul-la,   kat-ri, kat-ri

J J N M N M L M /N M L J koor+eeslaulja

Laske  Kad-rid  sis-se  tul-la,   kat-ri, kat-ri

mõttekordus

Läbi mitme värsirea korratakse sama mõtet:

kes pole iial ikkes olnud

sajal aastal sahka näinud

kümnel aastal kündnud maada

8 silpi värsireas

Värsireas on enamasti kaheksa silpi.

too-di här-ga Tür-gi- maal-ta

1  2  3  4  5  6   7   8

suu-ri sõn-ni Soo-me-maal-ta

1  2  3  4  5  6   7   8

algriim

Värsirea piires algavad sõnad sama või sarnase tähega:

toodi härga Türgimaalta

suuri sõnni Soomemaalta

värsiridades

Sõnad liigituvad värsiridadesse:

Toodi härga Türgimaalta

suuri sõnni Soomemaalta

kes pole iial ikkes olnud

sajal aastal sahka näinud

kõige olulisemad

Varased (mitteregivärsilised) "laulud"

Loitsud

Enamasti lausuti kas loodusnähtuste, inimeste, tööde, õnnetuste-haiguste mõjutamiseks.

Vihma loits

Vihma loits (Rõngu)

Tule, tule, õllele, tuulekõnõ, õlle,

vii vihma, õllele, Venemaale, õlle,

aja huugu, õllele, Harjumaale, õlle,

tõuka vihma, õllele, Turjamaale, õlle,

saada sagar, õllele, Sõrvemaale, õlle!

Näide põllu, õllele, põdemassa, õlle;

näide nurme, õllele, närtsimassa, õlle,

hainamaada, õllele, hallitamas, õlle.

Mine, vihma, õllele, vihu neidä, õlle,

mine, huugu, õllele, uha neidä, õlle,

nemä musta, õllele, muide siäs, õlle,

tõrvaskandu, õllele, tõiste siäs, õlle!

Vihma loits (karaoke)

Töö loits

Itkud

ehk nutulaulud.

Äiutused

Mõnesilbilised väikese ulatusega rahustavad laulud.

Helletused

Karjas käijate (ehk loomi karjamaal hoidjate/valvajate laste) omavaheliseks suhtlemiseks või koduga sõnumite vahetamiseks.

Huiked

On olnud peamiselt omavaheliseks suhtlemiseks.

Liigid

Teemadega soetud

Jutustavad laulud

Mütoloogilise sisuga laulud uskumustest ("Loomine"), legendilaulud.

Lüürilised laulud

Teemaks on inimese meeleolud, mõtted, mälestused. Laulud loodusest, noorte elust, abielust jne.

Tegevusega seotud

Hällilaulud

Lastelaulud

Mängu- ja tantsulaulud

Pulmalaulud

Kalendrilaulud

Kiigelaulud

Jõululaulud

Mardi- ja Kadrilaulud

Jaanilaulud

Vastlalaulud

Töölaulud

Karjaselaulud

Lõikuslaulud

esitamine

annab laulule iseloomu ja edastab soovitud iseloomuga sõnumi.

Vanema rahvalaulu esitajad olid (valdavalt) naised.

pillisaateta

suuline traditsioon

laulsid valdavalt naised

valdavalt ühehäälne

Enamuses on regilaul 1-häälne, v.a. Setomaal.

ettehaarav sisseastumine

Koor liitub eeslauljaga värsirea kahel viimasel silbil või refräänisõnadel. Eeslaulja liitub kooriga samal põhimõttel. Nii tekib "katkematu laulmine" ehk lauluahel (puuduvad märgatavad hingamiskohad).

Näiteks "Suur tamm" (Järva-Jaani):

L M N M J M / L J eeslaulja+koor

Õ-  e-  ke-sed  hel-la-    ke-sed

L M N M J M / L J koor+eeslaulja

Õ-  e-  ke-sed  hel-la-    ke-sed

Näiteks "Mardilaul" (Varbla):

J L M N S S M N/S M L J eeslaulja+koor

Las-ke mar-did tup-pa tul- la, mar-ti, mar-ti

J L M N S S M N/S M L J koor+eeslaulja

Las-ke mar-did tup-pa  tul- la,  mar-ti, mar-ti

eeslaulja ja koor

Eeslaulja laulab ette sõnad, mida nn. koor kordab.