Kultuur Eesti Vabariigis
(1920-1940)
Muusika
Stseen ooperist "Vikerlased"
Esimene ooper - Evald Aava "Vikerlased"
Tuntumad heliloojad:
Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar,
Cyrillus Kreek.
Säilis üldlaulupidude traditsioon, mida
korraldati iga viie aasta tagant.
Muusikute ring laienes ja tekkisid uued koorid
ning orkestrid.
Kujutav kunst
Tuntumad kunstikud ja skulptorid:
Konrad Mägi, Eduard Viiralt,
Amandus Adamson.
Konrad Mägi "Vilsandi maastik"
Eesti kunst oli mõjutatud erinevatest vooludest
ja koolkondadest.
Kirjandus
Esile tõusis romaanižanr.
"Arbujate" koosseis.
Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas,
August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro.
"Siuru" koosseis.
Gustav Suits, Marie Under,
Henrik Visnapuu, Artur Adson.
Kirjandusrühmad "Siuru" ja "Arbujad"
Teadus
Suurt tähelepanu pöörati rahvusteadustele,
eriti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika
uurimisele.
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia
Teadus arenes teadusseltside loomisega.
Eesti Arstide Selts
Loodusuurijate Selts
Õpetatud Eesti Selts
Kehakultuur ja sport
Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.
Alates 1920.aastast osalesid Eesti sportlased
olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid
maadlejad ja tõstjad.
Tuntuimad spordiklubid olid Tallinna "Kalev",
"Sport" ningi Tartu Akadeemiline Spordi Klubi.
1922 loodi Eesti Spordi Keskliit.
Teatrikunst
Arenes ka filmikunst .
Eesti Haridusliit toetas väikelinnade näitetruppe.
Tallinnas tegutses kolm kutselist teatrit
Töölisteater
Draamateater
Estonia
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn.
Hariduselu
Kõrgharidus
Kõrgem Sõjakool
Riiklik Lavakunstikool
Tallinna Konservatoorium
Tartu Kõrgem Muusikakool
Riigi kõrgem kunstikool
Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas"
Tallinna Tehnikaülikool
Jätkas Tartu Ülikool
1937 haridusreform
Keskharidus omandati 9 aastaga ja
gümnaasium jäi tulevaste üliõpilaskandidaatide
ettevalmistamiseks.
Kolm kooliastet
valik:
b) 6-klassiline algkool + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium
a) 4-klasiline algkool + 5-klassiline progümnaasium + 3-klassiline gümnaasium
Haritlaste üleproduktsioon
Senine koolisüsteem muudeti paindlikumaks
ja pandi suuremat rõhku kutseharidusele.
Keskhariduse saanud noored jäid tegevuseta.
1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6-klassiline algkool ja 5-klassiline gümnaasium. Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ning maksustatud.
Keskharidus oli vabatahtlik ning maksustatud.
Gümnaasiumitele loodi mitmeid
eriharusid: humanitaar-, reaal-, kommerts-,
majapidamis-, aiamajandusklassid.
Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik.
Ühtluskooli põhimõte
Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati
erinevate kooliastmete programmid.
Riiklik kultuuripoliitika
1930. teisel poolel hakati loomevabadusi piirama, laialt levis
rahvusühtsuse propaganda. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri
arengut.
Rikastus traditsiooniline rahvakultuur.
Eestikeelne trükisõna muutus kõigile kättesaadavaks.
Kujunes tihe rahvamajade võrk, tegutsesid
erinevad seltsid, ringid ja koorid.
Laienesid kultuurikontaktid põhjamaadest, Inglismaalt ning Prantusmaalt.
Eesti kultuuri tutvustati teistes riikides näituste,
teatrietenduste ja kooride esinemiste kaudu.
Tugevnesid soome-ugri hõimusuhted.
Eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa
ja vene mõjudest.
Loodi kutseühinguid.
Eesti Inseneride ühing jt. organisatsioonid
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts
Eesti Kirjanike Liit
Eesti keelt kaasajastati ja laiendati
selle kasutusvaldkonda.
Algas eestlastest spetsialistide ettevalmistamine.
Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.
Loodi Kultuurkapital (1925)
Kultuurkapital tegutseb
ka tänapäeval
Väljapaistvad loovisiksused said võimaluse
elatuda oma loomingust. Summad laekusid maksudest.
Peamine kultuuri finantseeriv asutus
