Kultuur Eesti Vabariigis (1920-1940)

Még több ilyen

Usa Idaosariigid Annabell MJ22

Szerző: Annabell Mikko

anneli

Szerző: Rita Tammela

Mõistekaart

Szerző: Natalja Läänemets

Kultuur xx. saj I poolel

Szerző: Vanessa Kärmas

Kultuur Eesti Vabariigis (1920-1940)

Muusika

Stseen ooperist "Vikerlased"

Esimene ooper - Evald Aava "Vikerlased"

Tuntumad heliloojad: Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar, Cyrillus Kreek.

Säilis üldlaulupidude traditsioon, mida korraldati iga viie aasta tagant.

Muusikute ring laienes ja tekkisid uued koorid ning orkestrid.

Kujutav kunst

Tuntumad kunstikud ja skulptorid: Konrad Mägi, Eduard Viiralt, Amandus Adamson.

Konrad Mägi "Vilsandi maastik"

Eesti kunst oli mõjutatud erinevatest vooludest ja koolkondadest.

Kirjandus

Esile tõusis romaanižanr.

"Arbujate" koosseis. Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro.

"Siuru" koosseis. Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson.

Kirjandusrühmad "Siuru" ja "Arbujad"

Teadus

Suurt tähelepanu pöörati rahvusteadustele, eriti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisele.

1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia

Teadus arenes teadusseltside loomisega.

Eesti Arstide Selts

Loodusuurijate Selts

Õpetatud Eesti Selts

Kehakultuur ja sport

Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.

Alates 1920.aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.

Tuntuimad spordiklubid olid Tallinna "Kalev", "Sport" ningi Tartu Akadeemiline Spordi Klubi.

1922 loodi Eesti Spordi Keskliit.

Teatrikunst

Arenes ka filmikunst .

Eesti Haridusliit toetas väikelinnade näitetruppe.

Tallinnas tegutses kolm kutselist teatrit

Töölisteater

Draamateater

Estonia

Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn.

Hariduselu

Kõrgharidus

Kõrgem Sõjakool

Riiklik Lavakunstikool

Tallinna Konservatoorium

Tartu Kõrgem Muusikakool

Riigi kõrgem kunstikool

Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas"

Tallinna Tehnikaülikool

Jätkas Tartu Ülikool

1937 haridusreform

Keskharidus omandati 9 aastaga ja gümnaasium jäi tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistamiseks.

Kolm kooliastet

valik:

b) 6-klassiline algkool + 3-klassiline reaalkool + 3-klassiline gümnaasium

a) 4-klasiline algkool + 5-klassiline progümnaasium + 3-klassiline gümnaasium

Haritlaste üleproduktsioon

Senine koolisüsteem muudeti paindlikumaks ja pandi suuremat rõhku kutseharidusele.

Keskhariduse saanud noored jäid tegevuseta.

1920-1934 oli koolisüsteem kaheastmeline: 6-klassiline algkool ja 5-klassiline gümnaasium. Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik, keskharidus vabatahtlik ning maksustatud.

Keskharidus oli vabatahtlik ning maksustatud.

Gümnaasiumitele loodi mitmeid eriharusid: humanitaar-, reaal-, kommerts-, majapidamis-, aiamajandusklassid.

Algharidus oli maksuvaba ja kohustuslik.

Ühtluskooli põhimõte

Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid.

Riiklik kultuuripoliitika

1930. teisel poolel hakati loomevabadusi piirama, laialt levis rahvusühtsuse propaganda. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri arengut.

Rikastus traditsiooniline rahvakultuur.

Eestikeelne trükisõna muutus kõigile kättesaadavaks.

Kujunes tihe rahvamajade võrk, tegutsesid erinevad seltsid, ringid ja koorid.

Laienesid kultuurikontaktid põhjamaadest, Inglismaalt ning Prantusmaalt.

Eesti kultuuri tutvustati teistes riikides näituste, teatrietenduste ja kooride esinemiste kaudu.

Tugevnesid soome-ugri hõimusuhted.

Eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest.

Loodi kutseühinguid.

Eesti Inseneride ühing jt. organisatsioonid

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts

Eesti Kirjanike Liit

Eesti keelt kaasajastati ja laiendati selle kasutusvaldkonda.

Algas eestlastest spetsialistide ettevalmistamine.

Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.

Loodi Kultuurkapital (1925)

Kultuurkapital tegutseb ka tänapäeval

Väljapaistvad loovisiksused said võimaluse elatuda oma loomingust. Summad laekusid maksudest.

Peamine kultuuri finantseeriv asutus