17. sajandi Hollandi maalikunsti iseloomustas mitmekesisus ja realistlikkus. Olustikumaalides keskenduti igapäevaelu stseenidele, tihti väikese formaadiga teostes, kus tuntuimad kunstnikud olid Jan Steen ja Pieter de Hooch.
Willem Kalf(1619-1693)
Willem Claesz Heda(1594-1680)
Nad harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine.
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669)
Dr. Tulpi anatoomia
Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali „Kadunud poja tagasitulekut“ on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka „Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.
Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree „Öine vahtkond“ 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu.
Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline – „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi.
Ta ostis teiste kunstnike maale ja vanu asj, sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti.
Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu.
Talle oli iseloomulik omapärane valgusekäsitulus.
Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus.
Valguse ja varju piirid mahedad.
On tegelenud paljude eri žanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik – kasutas oforti
Jacob van Ruisdael
(1629-1682)
Tuulik
On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil “Juudi kalmistu”. See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse.
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks
Jan Vermeer van Delft
(1632-1675)
Geograaf
Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu
Varasemast loomingust on teada „Kupeldaja“: elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.
Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: „Ketrajad“, „Pitsikuduja“, „Teenija piimakannuga”.
17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud.
Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest
Frans Hals (1582-1666)
Jacobus Zaffiuse portree
Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid.
Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.
Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve, enamasti ohvitserid või aadlikud, grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on „Mustlastüdruk“: maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega.
Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks.
HOLLANDI EHITUSKUNST
Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda
Kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.
Levima hakkasid lõõridega ahjud.
Oluline oli praktilisus ja mugavus.
HOLLANDI MAALIKUNST
Jan Vermeer van Delft
"Piima kallav teenijatüdruk"
Maastikut pidi kujutama ilustamata.
Ei pööratud tähelepanu välistele toredustele ega ka allegoorilistele või mütoloogiast laenatud süžeedele
Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust ning pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega
Võideti sõda Hispaania ülemvõimu vastu
Suur õitseng oli Hollandi kunstis väljendas üldist optimismi
ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu põhul.
17- sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu
Skulptuur oli tähtsusetu
17. sajandi Holland
17. sajandil oli Hollandil vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias ja Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam).
Hollandi maalikunsti peamised žanrid
MAASTIKUMAAL
Willem van de Velde "Texeli lahing"
Jacob von Ruisdael "Maastik kosega"
Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid)
Jacob von Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga
Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile
NATÜÜRMORT
Jan van Huysum "Lilled"
Maaliti lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinetega, jahisaaki jne.
Kuulsamad esindajad olid Willem Kalf
ning Willem Claesz Heda
OLUSTIKUMAAL
Jan Vermeer van Delft “Kunstnik oma ateljees”
Pieter de Hooch "Naine ja ta teenija õues"
Sageli oli piltide aineks mõni jutustus
Olustikumaalides võitlesid kunstnikud
esemete illusionistlikus kujutamises
Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen
ja Pieter de Hooch
Nende maalide formaat oli väike.
PORTREEMAAL
Frans Hals. Pieter van den Broecke portree
Oskus tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini
Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega
