HOLLANDI KUNST 17.sajandil

More like this

Kunst

by Kaarel Jurs

17.sajandi hollandi kunst

by oliver oliver

Kunst

by Kaarel Jurs

Kunst

by Kaarel Jurs

17. saj Hollandi maalikunst

Väikesed hollandlased

Willem Kalf(1619-1693) Willem Claesz Heda(1594-1680)

Nad harrastasid natüürmorti, mis Hollandis nägi välja uhke ja toretsev, tõeline barokk, lauad kaetud rikkalikult puuviljade ja lauanõudega, romantiline korratus, kogu eelneva täpne edasiandmine.

Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669)

Dr. Tulpi anatoomia

Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali „Kadunud poja tagasitulekut“ on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka „Jaakob õnnistab Joosepi poegi“, „Peetrus salgab Kristust“, “Püha perekond”.

Rembrandti kunstnikukarjäärile sai saatuslikuks samuti grupiportree „Öine vahtkond“ 1642. Tellijad lükkasid töö tagasi. See sai kõigile teatavaks ja pälvis üldist hukkamõistu.

Esimene Rembrandti kuulus töö oli surmateemaline – „Dr. Tulpi anatoomialoeng“ 1632. See kujutas inimese lahkamist dr. Tulpi.

Ta ostis teiste kunstnike maale ja vanu asj, sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti.

Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu.

Talle oli iseloomulik omapärane valgusekäsitulus. Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus. Valguse ja varju piirid mahedad.

On tegelenud paljude eri žanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik – kasutas oforti

Jacob van Ruisdael (1629-1682)

Tuulik

On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil “Juudi kalmistu”. See töö äratas vaimustust 19 saj sks romantikute ning inglise kunstnike hulgas, kes tõstsid vahepeal unustatud Ruisdaeli uuesti ausse.

Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks žanriks

Jan Vermeer van Delft (1632-1675)

Geograaf

Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu

Varasemast loomingust on teada „Kupeldaja“: elusuurused figuurid; tavaliselt kujutas interjööre 1 figuuriga.

Vermeer avastati uuesti 19.saj Prantsuse kunstnike poolt, seal oli siis keskseks teemaks realism, eriti tööteema. Seda harrastas mees palju: „Ketrajad“, „Pitsikuduja“, „Teenija piimakannuga”.

17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud.

Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest

Frans Hals (1582-1666)

Jacobus Zaffiuse portree

Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid.

Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes.

Portreteeritavatel on näol sageli naeratus või irve, enamasti ohvitserid või aadlikud, grupiportreedel 10-20 inimest, kompositioon igav: tähtsa näoga inimesed suure laua taga, kuninglikud poosid. Tuntuim töö on „Mustlastüdruk“: maalitud tüdruku naeratust on võrreldud Mona Lisa naeratusega.

Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid. Lihtrahvast maalis oma lõbuks.

HOLLANDI EHITUSKUNST

Tüüpiline hollandi arhitektuurile oli raekoda

Kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn.

Levima hakkasid lõõridega ahjud.

Oluline oli praktilisus ja mugavus.

HOLLANDI MAALIKUNST

Jan Vermeer van Delft "Piima kallav teenijatüdruk"

Maastikut pidi kujutama ilustamata.

Ei pööratud tähelepanu välistele toredustele ega ka allegoorilistele või mütoloogiast laenatud süžeedele

Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust ning pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega

Võideti sõda Hispaania ülemvõimu vastu

Suur õitseng oli Hollandi kunstis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu vabadussõja eduka lõpu põhul.

17- sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu

Skulptuur oli tähtsusetu

17. sajandi Holland

17. sajandil oli Hollandil vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias ja Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam).

Hollandi maalikunsti peamised žanrid

MAASTIKUMAAL

Willem van de Velde "Texeli lahing"

Jacob von Ruisdael "Maastik kosega"

Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid)

Jacob von Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga

Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile

NATÜÜRMORT

Jan van Huysum "Lilled"

Maaliti lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinetega, jahisaaki jne.

Kuulsamad esindajad olid Willem Kalf ning Willem Claesz Heda

OLUSTIKUMAAL

Jan Vermeer van Delft “Kunstnik oma ateljees”

Pieter de Hooch "Naine ja ta teenija õues"

Sageli oli piltide aineks mõni jutustus

Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises

Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de Hooch

Nende maalide formaat oli väike.

PORTREEMAAL

Frans Hals. Pieter van den Broecke portree

Oskus tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini

Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega

Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals