Kultuur Vana-Liivimaal
Kroonikad
Skandinaavia ja Islandi saagad
Balthasar Russow "Liivimaa provintsi kroonika" - Liivi sõda
Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noored riimkroonika" - jüriöö ülestõus
Vana-Veneriigi "letopiss" - jutustus möödunud aegatest (tšuudid)
Läti Hendriku "Liivimaa kroonika" - Muistne vabadusvõitlus
Hermen Rode
Bernt Notke kappaltar
"Surmatants"
Niguliste kiriku tiibaltar
Niguliste kiriku peaaltar
Lübecki maalija
Michel Sittow
Esimene isikunätius oli kodumaal
Madalmaade päritolu Tallinna maalikunstnik
Eestikeelne trükisõna
Vajadus eestikeelse piibli ja hariduse järele
Luterlik katekismus - Alamsaksa ja eesti keeles(Keelustati Tallinna rae poolt "rohkete vigade tõttu")
Katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat (küsimuste ja vastustega)
Jumalateenistuse käsiraamat 1525.a (Hävitatud Lübecki rae poolt)
Rahvaarv 12-16.saj
Osa juurdekasvust andsid saksa ja rannarootsi asustus
Rannarootslaste asukohad
Puudusid suured sõjad (rahuaeg)
Muistse vabadusvõitluse tagajärjel Eesti rahvaarv tunduvalt vähenes
100 000 - 280 000 inimest
Eluiga oli 30-40 aastat
Muinasusundi ja katoliikluse ühinemine
Pühakud kohandati maausule (Katariina sai Kadriks ja lammaste kaitsjaks)
Pühakutelt hakati lootma abi nagu varem haldjatelt
Allajäämine muistses vabadusvõitluses muutis katolikku usku lähedasemaks
Eestlaste mõttemaailm muutus
Hariduselu
Peamiselt õpiti Saksamaa ülikoolides
Ladinakoolid allusid raele
Katoliku kirik = toomkoolid ja kloostrikoolid
Peaülesandeks vaimulike ettevalmistumine
Katolikud koolid olid seotud kirikutega
Kõrgema ladinakooli asutamise idee
Hans Susi
Tallinna kingsepad tegid talle tasuta kingad
Vanaema pärandas/määras talle rahasumma, et vaest poissi koolitada
Tõlkis piiblitekste eesti keelde
