Kolmas maiilmasõda
Hiina
1980 sai Hiina jagu näljahädast, arenes majandus, kuid riik polnud demokraatlik ja teisitimõtlejate väljaastumised suruti maha. Poliitiline demokraatlik küsimus on ikka veel lahendamata.
Uued juhid tegid ümberkorraldusi, mille eesmärk oli rakendada turumajanduslikke põhimõtteid.
Majandust hakati arendama viisaastakuplaanide alusel. Tekkis partei juhi jumaldav kummardamine.
Zedongi ideede pöhjal tekkis kommunistliku öpetuse Hiina suund ehk maoism.
Sellega kaasnes terror ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile.
1949 kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik.
Kommunistilku partei esimeheks sai Mao Zedong.
Ladina-Ameerika
sotsiaalne ja poliitiline areng oli piiratud. Ladina-Ameerika riigid olid sageli osa sellest mõistest, kuna neil oli suur vaesus, ebavõrdsus ja alaareng.
Mõisted
riigid kiiresti arenevateks majandusteks.
sissetulekuga riike Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja mujal maailmas. Kolmanda maailma riikides võib leida laiaulatuslikku vaesust, ebavõrdsust, ebastabiilsust, alaarengut ja muid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme.
Koostöö
USA
Augusto Pinochet
NSV
Mahatma Gandhi, Juan Peron, Jawaharlal Nehru
Mao Zedong, Fidel Castro
India
India rahvaste iseseisvusvöitlust juhtis kahe maailmasöja vahel erinevaid poliitilisi suundi ühendav India Rahvuskongress.
Peale teist maailmasõda kandis sõda vilja.
1947. Suurbritannia jaotaks India kaheks dominiooniks: hinduistikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks.
Aafrika
Toimusid mitmed kriisid ja sõjalised kokkupõrked.
Paljudes toimusid näljahädad, majandus raskused ja mitmed epideemiad.
Edukaim majandus oli Lõuna-Aafrika Vabariigil.
Suurim pingekolle oli apartheidipoliitika e rahvastiku jaotamine rasside alusel.
Aafrikate maade vabastamine ja Liibüa kuningrrigi väljakuulutamine 1951.
Järgmisel aastakümnel tekkis umbes poolsada riiki.
