Pereõe roll ja tööülesanded

Honelako gehiago

Pani

by Villem Erik Luks

Pereõe roll esmatasandi tervishoius.

by Merit Kollom

Kooliõde

by Erik Sa

PEREÕENDUSE TEGEVUSJUHEND

by Jegor Gaiduk

Pereõe roll ja tööülesanded

Terviseedendus

Eakad

Ennetav tegevus eakate puhul on vähemalt sama efektiivne kui noorematel – toitumise, kehalise aktiivsuse ja riskide vältimise nõustamine, gripi-, pneumokoki- ja teetanuse-/difteeriavastane immuniseerimine ning sotsiaalse osaluse tagamine on osutunud kõige tulemuslikumaks eakate tervisenäitajate parendamisel. Sekundaarne profülaktika ehk haiguste varajane avastamine peaks eakatel 38 hõlmama eelkõige järgmisi probleeme: nägemise halvenemine, kuulmise halvenemine, dementsus, depressioon, pahaloomulised kasvajad, hüpertensioon, luu- ja liigeshaigused. 

Preventiivne geriaatria

Eesmärk on säilitada ka vanemas eas sotsiaalne roll ja tegutsemisvõime. Kuigi põhjalikul uurimisel leitakse eakatel rohkesti diagnoosimata haigusi, ei peeta juhuslikke sõelteste mõttekaks . Efektiivsem on sõeltestimine samaaegselt ravikontaktidega (nn. oportunistlik skriining), see tähendab ükskõik millisel põhjusel perearsti või pereõe poole pöördunud isikute testimine potentsiaalselt ravitavate haiguste prekliiniliste ilmingute suhtes. Põhjalikku tähelepanu vajab aktiivsuse langus, eriti selle algstaadiumis ja üle 80-aastased, kes on just haiglaravilt koju kirjutatud või elukaaslase kaotanud.

Täiskasvanud

Sõeluuringud

Pereõde saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti kontrollida kutse saatmise sihtkohta. Pereõde tuletab meelde, et naised peavad käima korrapäraselt günekoloogilises kontrollis, kus võetakse emakakaelalt analüüs rakkude muutuste kohta testimiseks 2-3 aastase intervalliga.

Riskirühmade väljaselgitamine

Kroonilised haiged

Ülemäärases stressis olevad inimesed ja vägivallaga kokkupuutujad

Mõnuainete kasutajad

Alkoholi liigtarbijad

Aktiivsed ja passiivsed suitsetajad

Düslipieemia

Vähese aktiivsusega inimesed

Ülekaalulised

Lapsed

Laste tervise edendamine ja haiguste ennetamine peab toimuma kõikides lapse ja noorukiea perioodides. Iga perioodi füüsilised, intellektuaalsed ja sotsiaalsed vajadused nõuavad tundmaõppimist ning arvestamist. Tervisekontrolli eesmärgiks on lapse arengu jälgimine, tervisehäirete ja arenguhäirete varajane avastamine. 

Lapsevanemate õpetamine ja praktiliste nõuannete andmine lapse hooldamise, toitmise, elurežiimi ja arendamise, õnnetuste ja mürgistuste vältimise osas.

Seoses kõrge laste traumatismiga Eesti on vajalik eraldi nõustamine õnnetuste vältimiseks:

• imiku magamis- ja hooldamiskohaga seotud ohud ( lämbumine, kukkumine);

• põletus kuuma vannivee, joogi ja toiduga;

• ülekuumenemis- ja allajahtumisohud;

• maosisu aspiratsiooni vältimine;

• turvahäll autosõidul, lapsevankril pidurite kasutamine

Pereõe koduvisiidil nõustatakse lapsevanemaid järgmiste teemadel: • naha hooldus;

• rahhiidi profülaktika ( 400TÜ vitamiin D3 );

• imiku hooldamise põhitõed (vannitamine, naba hooldus);

• rinnaga toitmise tehnika kontroll ja nõustamine;

• imiku soovitatav magamisasend. 

Meeskonnatöös osalemine

Dokumenteerimine

Dokumendid

Ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja immuniseerimise registreerimine

Vajadusel nimistu andmete kontroll

Haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu kohta

Kordusretseptide väljastamine patsiendile;

Koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirjade täitmine koduõendustöötajale

Saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodudesse

Lastaaia tervisetõendite, õpilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamine

Dokumentide vormistamine

Teatised

Relvaloa taotleja tervisetõend

Tervisetõend easiõppimiseks või töökohale

Mootorsõidukijuhi tervisetõend

Enesearendamine

Pereõel on kohustus igal aastal osaleda 60 tunni ulatuses tööga seotud kursustel, seminaridel või konverentsidel. Tööalane koolitus toimub registreeritud õppekavade alusel koolitusluba omavates täiskasvanute koolitusasutustes registreeritud kursustena, või õppepäevadel ja seminaridel kestvusega vähemalt kaheksa akadeemilist tundi.

Õendustoimingud

Profülaktilise röntgenorgrammi määramine kopsudest

Kliinilise vere määramine

Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks

Kolesterooli määramine

C reaktiivse valgu määramine

Glükohemoglobiini määramine

veresuhkru mõõtmine glükomeetriga

Uriini analüüsi ( ka mikroalbuminuuria) tegemine testribaga

Stoomihooldus

Põie kateteriseerimine

Kõrvaloputamine

Esmaabi, sealhulgas elustamine

Jahutavad protseduurid

Soojendavad protseduurid

Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine

Haavaravi

Süstelahuse ettevalmistamine ja süstelahuste säilitamine

Ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v)

Ravimite manustamine suu kaudu (enamasti esmaabiks)

Veenivere võtmine (vaakumsüsteemiga, nõelaga või süstla ja nõelaga)

Immuniseerimine (vaktsineerimisdokumentatsiooni täitmine vaktsineerimise järgselt; juhul kui pereõde on selleks käskkirjaliselt kinnitatud, siis ka vaktsineerimisaruannete tegemine igakuiselt, kvartaalselt ning aastaaruande tegemine ja õigeaegne esitamine, vaktsiinide käitlemine

Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises

Õendusanamneesi kogumine

Liigse stressi esinemine

Kehaline aktiivsus

Suitsetamine (Fagerströmi nikotiinisõltuvustest)

Toitumine

Terviseriskid, mis tulenevad patsiendi ebaõigest elustiilist

Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine

Tervishoiu ja sotsiaalteenuste kasutamine

Eluviis ja toimetulek (lähtudes 12 elamistoimingust)

Kogemused seoses varasemate haigestumistega

Andmed käesolevast terviseprobleemist või haigusest (haigus, kulg, prognoos, ravi)

Elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik

Isikuandmed (nimi, vanus)

Patsiendi tervisliku seisundi hindamine

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Valu hindamine

Elektrokardiogrammi tegemine

Otoskopeerimine ehk kõrva kuulmekanali uuring

Kehatemperatuuri mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Vererõhu mõõtmine

Kõhu palpatsioon

Kopsude ja südame auskultatsioon

Sugulise arengu hindamine ja jälgimine

Rühi hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ja hindamine

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Kõne kontroll

Kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3m kauguselt)

Nägemisteravuse hindamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine

Õendusplaani koostamine

Tulemuste hindamine

1. Soovitud tulemuste (õendusplaanis kirjeldatud eesmärgi) võrdlemine saadud tulemiga.

2. Planeeritud õendusabi tulemuslikkuse hindamine.

3. Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul, kui ei saavutatud oodatud tulemust.

4. Õenduprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine 

Õendusabi planeerimine

Õendusabi osutamine

Terminaalses seisundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö

Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine

Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine

Läbivaatus

Motiveerimine ja innustamine

Juhendamine ja õpetamine

Üldine nõustamine

Abistavadmeetodid ja toetavad tegevused

Sotsiaalsed ja keskkonnaga abistavadmeetodid

Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid

Terviskasvatus

Julgustamine ja toetamine

Vastastikune mõjutamine

Eesmärkide seadmine

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada). Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest

Õendusdiagnoos

Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele.

Õendusprobleem

Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule.

Õendusprobleemid reastatakse tähtsuse järjekorda:

a) Elu ja turvalisust ohustavad probleemid

b) Tervist ohustavad probleemid:

• Probleemid, mida patsient tunnistab
• Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks

c) Heaolu ohustavad probleemid.