Pereõe roll ja ülesanded esmatasandi tervishoius

Honelako gehiago

Pereõe roll esmatasandi tervishoius

by Triin Jürjenson

RAHVATERVIS

by Maria Zell

IKT-alused

by Jevgeni Kareva

Väljundipõhine hindamine

by Merilin Lepik

Pereõe roll ja ülesanded esmatasandi tervishoius

lähtudes 12 elamistoimingust (Roper-Logan-Tirerney –elamise mudelil põhinev õendusmudel).

Dokumenteerimine

Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja perearsti nimistut puudutavate dokumentide vormistamine. Pereõde täidab dokumentatsiooni enda poolt läbiviidud uuringute ja protseduuride osas ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest. Sissekanne peab olema tehtud korrektselt ning loetavalt. Dokumenteerimise abil saab pereõde teatud aja möödudes hinnata, kas patsiendiga tegutsetakse plaanipäraselt ja kas eesmärk saavutatakse.

Aruanded

Aruanne gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate nakkustesse haigestumise kohta vastavalt kehtivale korrale

Aruanne immuunpreparaatide mitmedoosiliste viaalide kasutamisest tulenenud kadude arvestus aasta lõpus

Aruanne „Laste , õpilaste ja noorukite hõlmatus immuniseerimisega“ iga kvartali lõpus ja aasta aruanne

Dokumendid

Ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse teavitamine

Riikliku immuniseerimiskava alusel laste immuniseerimine ja immuniseerimise registreerimine, sissekande tegemine immuniseerimispassi ning immuniseerimisandmete nõuetekohane edastamine Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele

Nimistu andmete kontroll (va. ravikindlustatuse kontroll) vajadusel

Haigekassa arvete avamine, täitmine ja arvete lõpetamine pereõe iseseisva vastuvõtu kohta, ning arvete sisust aru saamine, osutatud tervishoiuteenuste kodeerimise kontrollimine

Kordusretseptide väljastamine patsiendile

Koostöös perearsti ja sotsiaalametiga saatekirjade täitmine koduõendustöötajale

Saatekirjade täitmine ja vormistamine hooldekodudesse

Lasteaia tervisetõendite, õpilaste ja üliõpilaste tõendite vormistamine

Dokumentide vormistamine

Mootorsõidukijuhi A, B, C ja nende alakategooriate ning R-kategooria tervisetõend, tervisetõend töökohale või edasiõppimiseks, relvaloa taotleja tervisetõend, teatised)

Meeskonnatöös osalemine

Lastekaitse

Kriisinõustaja

Psühholoog

Pereõde (10h/näd)

Perearst (20h/näd)

Patsientide registreerimine

Töövahendite tagamine

Vastuvõturuumide tagamine

Tervisliku seisundi hindamine

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine

Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine

Valu hindamine

Elektrokardiogrammi tegemine (EKG)

Otoskopeerimine

Kehatemperatuuri mõõtmine

Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine

Vererõhu mõõtmine

Kõhu palpatsioon

Kopsude ja südame auskultatsioon

Sugulise arengu hindamine ja jälgimine

Rühi hindamine

Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine

Naha, limaskesta ja lümfisõlmede seisundi vaatlus ja hindamine

Kõne kontroll

Kuulmisteravuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt)

Nägevusteravuse hindamine

Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine

Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine

Õendustoimingud ja haigusi ennetavate ning raviprotseduuride teostamine

Pereõe poolt iseseisvalt määratavad ja/või sooritatavad diagnostilised uuringud

Profülaktilise röntgenogrammi määramine kopsudest

Kliinilise vere määramine

EKG teostamine

Bakteriaalse analüüsi määramine tervisetõendi vormistamiseks

Kolesterooli määramine

C reaktiivse valgu määramine

Glükohemoglobiini määramine

Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga

Uriini analüüsi (k.a mikroalbuminuuria) tegemine testribaga

Stoomihooldus

Põie kateteriseerimine

Kõrvaloputamine

Esmaabi sh elustamine

Jahutavad protseduurid

Soojendavad protseduurid

Kirurgiliste protseduuride assisteerimine, steriilse laua katmine

Haavaravi

Süstelahuse ettevalmistamine ja süstelahuste säilitamine

Ravimite manustamine süstena (i/m, s/c, i/c, i/v)

Ravimite manustamine suu kaudu

Enamasti esmaabiks

Veenivere võtmine vaakumsüsteemiga, nõelaga või süstla ja nõelaga

Immuniseerimine

Vaktsineerimisdokumentatsiooni täitmine vaktsineerimise järgselt; juhul, kui pereõde on selleks käskkirjaliselt kinnitatud, siis ka vaktsineerimisaruannete tegemine igakuiselt, kvartaalselt ning aastaaruande tegemine ja õigeaegne esitamine, vaktsiinide käitlemine.

Kätehügieen ja nakkustõrje perearstipraksises

Enesearendamine

Iga aasta 60h tööalaseid koolitusi/seminare/kursusi seminaridel või konverentsidel

Vältimaks läbipõlemist

Parandab suhtlemisoskust

Holistlik lähenemine

Õendusanamneesi kogumine

Õde kogub vajalikud andmed selleks, et selgitada välja patsiendi tegelikud ja võimalikud probleemid, määratleb olemasolevad jõuvarud ning hindab ja teeb kindlaks õendusvajadused. Andmeid kogutakse patsiendilt, vajadusel tema lähedastelt, hooldajatelt, sotsiaaltöötajatelt, õe enda tähelpanekutest ning varasematest õendusplaanidest ja/või arsti sissekannetest

Liigse stressi esinemine

Hindamisel kasutatakse emotsionaalse enesetunde küsimustikku.

Kehaline aktiivsus

Suitsetamine

Hindamisel kasutatakse Fagerströmi nikotiinsõltuvuse testi.

Toitumine

Terviseriskid, mis tulenevad patsiendi ebaõigest elustiilist

Süstemaatiline füüsiliste ja vaimsete tegevuste määratlemine

Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamine

Eluviis ja toimetulek

Lähtudes 12 elamistoimingust (Roper-Logan-Tirerney –elamise mudelil põhinev õendusmudel).

Kogemused seoses varasemate haigestumistega

Andmed käesolevast terviseprobleemist või haigusest (haigus, kulg, prognoos, ravi)

Elukoht, elamistingimused, sotsiaalne võrgustik

Isikuandmed – nimi, vanus

Terviseedendus

Tervisedendus on laiaulatuslik sotsiaalne ja poliitiline protsess, mis hõlmab üksikisiku oskused ja suutlikkuse, suunates need tegevusele, mis soodustab sotsiaalsete, keskkonna ja majanduslike tingimuste muutmist, mis omakorda leevendaksid nende võimalikust koosmõjust tekkivat negatiivset toimet rahva tervisele.

Laiemalt võib defineerida terviseharitust kui inimese teadmiste,

isiklike oskuste ja eneseusu jõudmist tasemel, mis aitaks tegutseda üksikisiku ja kogukonna tervise parandamisel, muutes inimeste eluviisi ja elamistingimusi.

Rasedad

viimasel trimestril

Lepitakse kokku kuidas toimub perearstipraksisele lapse sünnist teatamine

tutvutatakse laste jälgimise juhendit

tutvustatakse tulevasele emale perearstipraksise töökorraldust

Lapsed

Lapsevanemate nõustamine

õnnetuste ja mürgistuste vältimine

Subtopic

elurežiim ja arendamine,

lapse toitumine

lapse hooldamine

Tervisekontroll

Vaktsineerimine

Kõikides lapse ja noorukiea perioodides

Koduvisiit

Patsientide nõustamine

Varustada patsient vajalike abimaterjalidega

Videod

Kirjalik abimaterjal

Raamatud

Voldikud

Kirjalik kokkuvõte nõustamisest

tunnustada patsiendi iseseisvat tööd ja selle tulemuslikkust, sisendada entusiasmi

määratleda suure riskiga olukorrad ja kasutada erinevaid meetodeid nende lahendamiseks

Kaasata patsiendi lähedased

Eesmärgid

Võimalikud takistused

Saavutamise metoodika

Teostatav

patsiendi võimete piirides

Kaugeesmärgid

Lühieesmärgid

Motiveerimine

Leida patsiendi konfliktiallikas

Leida motivatsiooni suurendavaid tegureid

Lasta patsiendil hinnata oma motiveeritust 10-palli skaalal

Lasta patsiendil oma edaspidise käitumise osas ise otsustada

Praeguse eluviisi kahjulikkus

Muutuse kasulikkus

Senise käitumise jälgimine (päeviku pidamine)

Informeerida haigestumise riskifaktoritest ja nende mõjust

Eluviiside muutmise osas

Tervisealased uurimused ja statistika

Tervishoiupoliitika

Tervisttoetava keskkonna loomine

Tervise väärtustamine

Self-care

Tervise tugevdamine

Tervisekaitse

ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamine

Elanikkonna tervise halvenemise vältimine

Tervisekasvatus

Tervisekasvatus tähendab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, millesse kaasatakse erinevaid kommunikatsioonivorme, sooviga parandada terviseharitust.

Teabevahetus poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest ettevõtmistest

Parandamaks üldist elukeskkonda

Paikkonna tervise parandamine

Oskuste arendamine

Aitamaks kaasa üksikisiku ja kogukonna võimet eluga toimetulekuks

Teadmiste suurendamine

Terviseharitus

Õendusplaani koostamine

Tulemuste hindamine

1. Soovitud tulemuste (õendusplaanis kirjeldatud eesmärgi) võrdlemine saadud tulemiga. 2. Planeeritud õendusabi tulemuslikkuse hindamine. 3. Edasise tegevuse määratlemine ja planeerimine juhul, kui ei saavutatud oodatud tulemust. 4. Õenduprotsessi etappide kriitiline analüüs ja vajalike ümberkorralduste tegemine

Õendusabi planeerimine

Õendusabi osutamine

Terminaalses seisundis patsiendi perekonna nõustamine ja õpetamine

Uimasti-, nikotiini- ja alkoholisõltuvuse ennetustöö, vajadusel patsiendi suunamine suitsetamisest loobumise kabinetti jt spetsialistide juurde

Nõustamine psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks

Ortooside ja ortopeediliste ja teiste abivahendite kasutamise nõustamine, juhendamine ja õpetamine

Lampjalgsuse ja rühihäirete tuvastamine – võimlemise õpetamine ja juhendamine, liikumise nõustamine, vajadusel suunamine taastusravisse

Nina loputuse õpetamine, nina nuuskamise õpetamine

Esmane viirushaigusega patsiendi nõustamine (ka telefoni teel) ja seisundi hindamine

Kroonilise haigusega patsiendi jälgimine ja nõustamine vastavate ravijuhiste järgi oma pädevuse piires (kõrgvererõhutõve haiged, diabeedihaiged, südameveresoonkonnahaiged, astmahaiged jne.)

Elustiili päeviku hindamine

Nõustamine patsiendi füüsilise aktiivsuse suurendamiseks

Püsivate tervisehäiretega patsientide nõustamine

Nõustamine töö ja elukorralduse osas

Toitumisalane nõustamine ja sobiva menüü soovitamine

Patsiendi ja pereliikmete motiveerimine ning innustamine muutustele kaasaaitamiseks

Patsiendi ja pereliikmete juhendamine, õpetamine, julgustamine ja toetamine

Tervist edendavate tegevuste läbiviimine oma patsientide seas

Abistamismeetodid ja toetavad tegevused

Sotsiaalsed ja keskkonnaga liituvad abistamismeetodid

Psüühilis-füüsilised abistamismeetodid

Terviskasvatus sh patsiendi ja tema lähedaste õpetamine, nõustamine

Julgustamine, toetamine

Vastastikune mõjutamine – õe ja patsiendi usalduslik koostöösuhe

Eesmärkide seadmine

Eesmärk näitab, milliseid muutusi patsiendi käitumises või terviseseisundis tahetakse saavutada. Eesmärk suunab tegevusi ja kirjeldab, kuidas tulemusi patsiendi käitumises või terviseseisundis jälgitakse ning millise aja möödudes peab selleni jõudma (millal see olukord saavutatakse või loodetakse saavutada). Eesmärgid püstitatakse nii lähi- kui ka kaugeesmärkidena, lähtudes õendusprobleemidest.

Õendusdiagnoos

Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmistel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikele seisundi muutustele või vajadustele. Tuntuim õendusdiagnooside süsteem on NANDA.

Õendusprobleem

Reastatakse tähtsuse järjekorda: a) Elu ja turvalisust ohustavad probleemid b)Tervist ohustavad probleemid: • Probleemid, mida patsient tunnistab • Probleemid, mida õde näeb, aga patsient ei pea probleemiks c)Heaolu ohustavad probleemid

Õendusprobleem on terviseprobleem, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule.

Õendusprobleem ja õendusdiagnoos on oma tähenduselt erinevad. Probleem on kõrvalekaldumine või erinevus selle vahel, mis peaks olema ja mis tegelikult on. Diagnoos on kokkuvõttev väide põhjusest või tuvastatud probleemist