arabera Angela Brunfeldt 8 years ago
502
Honelako gehiago
Peamised põhjused miks noored suitsetama hakkavad on tähelepanu, uudishuvi ja sõbrad. Vahest suitsetatakse ka stressi vähendamiseks.
Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.
Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas.
Hingeõhk haiseb.
Hambad muutuvad kollakaks.
Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USA-s 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis?
Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale.
Sama ohtlik, kui suitsetamine, on viibimine suitsuses õhus. Tegelikult lendub 85% tubakasuitsust ümbritsevasse ruumi. Eesti täiskasvanute seas läbiviidud uuringus (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima.
Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda.
Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes “heast südamest” koolipoisile paki suitsu ostab.
Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud.
Tänu sellele esimesele ja järgnevatele suitsudele muutuvad inimesed suitsetajateks. Sellest võib alguse saada sõltuvus.
