RAHVATERVIS
Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.
Terviseedendus
Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioonis toodi esmakordselt välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:
1. Kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist. See on iga tasandi poliitikute kohustus.
2. Luua tervistsoodustav elukeskkond.
3. Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel.
4. Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi.
5. Ümberorienteerida terviseteenistused: reorientatsioon preventiivsetele teenustele.
Terviseedendamise vahenditeks on Rahvatervise seaduse järgi:
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
· Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
· Tervistavate teenuste arendamine
· Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
· Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Tervistväärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervisttoetava elukeskkonna sihipärane arendamine (Rahvatevrise seadus 1995)
Rahvatervise koht meditsiinis
Rahvatervisealased tegevused
Kolmandad ennetusstrateegiad –eesmärgiks töövõimetuse (vaegurluse) vältimine ja teovõime taastamine (efektiivne ja põhjalik meditsiiniline ravi, füsioteraapia, rehabilitatsioonisüsteemid)
Teisesed ennetusstrateegiad – eesmärgiks haiguse varajane avastamine ja ravi
Esmased ennetusstrateegiad – eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist (tervisedendus) ja vältida haigusi (haiguste ennetamine)
Kliiniline meditsiin:
... on suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele
Siia kuulub tavaliselt haige inimene, kes pöördub ise tervishoiutöötajate poole või suunatakse ravile.
Rahvastiku rühma uuriv meditsiin:
... on uurimisobjektiks rahvastikurühm
Siin on probleemiks rahvastikurühma tervise hindamine, k.a. need liikmed, kes ise ei otsi meditsiiniabi, kuid kelle tervisele antud uuringud kasu tooks (näiteks emakakaelavähi sõeluuring naistel).
Kliiniline meditsiin - ravi ja taastus
Terviseteadused - ennetus ja terviseedendus
Tervisemõjurite mudelid
Barclay ja Fleming`i tervisemõjurite mudel
Sotsiaalsed: rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Keskkondlikud: kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
Majanduslikud: töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
Personaalsed: geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis (toitumine, liikumine, sõltuvusained jne), mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas.
Tarlov’i tervisemõjurite mudel
Rahvastiku tervise olukord on sõltuv peamiselt just sotsiaalsetest (haridus, töö jne) tervisemõjuritest. Pärilikkuse osa on väga väike (kuni 5%)
Sotsiaalsed mõjurid
Terviskäitumine
Tervishoid ehk meditsiiniabi
Geenid ja bioloogia
Ryan ja Travis`e tervise determinatide mudel
"Jäämäemudel"
Dahlgren ja Whitehead’i tervisemõjurite mudel
Poliitilised otsused on kõige tõhusamaks tervist edendavaks tegevuseks ning tervisedendajate tegevusvaldkonnaks tervisttoetavate sotsiaalsete muutuste saavutamisel
Tervist mõjutavad tegurid
TAI kontseptsiooni järgi
Bioloogilised tervisemõjurid (vanus, sugu,
pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne)
Keskkondlikud tervisemõjurid (füüsiline,
bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne)
Käitumuslikud tervisemõjurid (toitumine,
kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi
tarbimine, seksuaalkäitumine,
liikluskäitumine jne)
Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid
(haridus, töö, sissetulek, etnilisus,
sotsiaalne toetus jne)
Kultuurilised ja poliitilised
tervisemõjurid (poliitilised otsused,
demokraatia, kultuur)
WHO kontseptsiooni järgi
Arstiabi ehk tervishoid 10%
Eluviis 40-50%
Elukeskkond 20%
Geneetilised 20-30%
Salutogenees
(lad salus + genesis, terviseteke)
Tervis on muutuv suurus
(Antonovski)
Organismi ressursid
Positiivsed mõjurid
suurendavad ressursse
Negatiivsed mõjurid
vähendavad ressursse
Haigus
Patogenees - haiguse teke
ja areng
Haigus on lääne meditsiinis
objektiivne nähtus, st olulised
on analüüside vastused, mitte
inimese (subjektiivne) enese-
tunne
Tervise kontseptsioonid
Akadeemiline - tervis on bioloogilste,
psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite
koosmõju
Meditsiiniline - inimene on terve
kui, tal pole diagnoositavat haigust
(ei arvesta heaolu ega elukvaliteeti)
Funktsionaalne määratlemine -
inimene on terve, kui suudab täita
talle ühiskonnas määratud kohustusi
Statistiline määratlemine - inimene
on terve, kui tema tervisenäitajad
jäävad biomeditsiiniliste normide
piiresse
Tervis
Tervis on täielik füüsilise,
vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund
Ning mitte vaid puuete ja haiguste
puudumine (WHO 2012)
Eesti keeles tuleneb
sõnadest "terviklik", "terve
