Categorie: Tutti - rahvatervis - tervisemõjurid

da Johanna Grete Allas mancano 5 anni

298

RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

Rahvatervise eesmärk on haiguste ennetamine, eluea pikendamine ning füüsilise ja vaimse tervise edendamine läbi organiseeritud ühiskondlike jõupingutuste. Tervist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas elukeskkond, elustiil, pärilikud eeldused ja arstiabi.

RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

RAHVATERVIS - teadus haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuse kaudu.

TERVISEMÕJURITE TEGURID

Barclay ja Fleming
Keskkondlikud

Füüsikaline keskkond

Sotsiaalsed

Paikkond

Turvalisus

Majanduslikud
Personaalsed

Rahvus

Geneetika

Tarlov
Tegurid

Tervishoid ehk meditsiiniabi

Sotsiaalsed mõjurid

Terviskäitumine

Geenid ja bioloogia

Rahvastiku tervise olukord sõltub peamiselt sotsiaalsetest tervisemõjuritest
Ryan ja Travis
Tuntud kui „jäämäe mudel“

Jäämäe all olev osa näitab rahvastiku tervise seisundit mõjutavaid tegureid

Mida lähemal on tegurid veepinnale, seda kergem on nende mõju mõõta

Mida sügavamal on tegurid, seda keerulisem on neid näha, mõõta ja seostada tervisega

Jäämäe veepinnal olev osa näitab rahvastiku tervise seisundit

Saame hinnata

Saame mõõta

Dahlgren ja Whithead
Peamised tervisemõjurid

Muud tegurid

Tervisehoiuteenused

Vesi ja kanalisatsioon

Tööstus

Töökeskkond

Põllumajandus

Elamistingimused

RAHVATERVIS JA SELLE KOHT MEDITSIINIS

Meditsiin
Terviseteadused

Uurimisobjektiks rahvastikurühm

Terviseedendus

Ennetus

Kliiniline

Taastus

Suunatud indiviidide meditsiinilisele teenindamisele

Rahvatervise alased tegevused
Jaotatakse kolme rühma

Kolmandad ennetusstrateegiad

Eesmärk vältida töövõimetust ja taastada teovõime

Teisesed ennetusstrateegiad

Eesmärk haiguse varajane avastamine ja ravi

Esmased ennetusstrateegiad

Eesmärk edendada ja kaitsta tervist ning vältida haigusi

Tegevused

Elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring

Epideemiate ennetamine ja kontrollimine

Keskkonna ja tööohutuse tagamine

Pakutavate teenuste juurdepääsu ja kvaliteedi tagamine

Valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks

Rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks

Paikkonna mobiliseerimine ja arendamine

Rahvatervisepoliitika arendamine

TERVISEEDENDUS

Ottawa Harta 1986.a tervisedenduse deklaratsioon
Ümberorienteerida terviseteenistused
Arendada isiklikke oskusi ja teadmisi
Suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
Luua tervistsoodustav elukeskkond
Kujundada poliitikat, mis toetaks tervist
Terviseedendamise vahendid
Tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
Eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendmine
Tervistavate teenuste arendamine
Terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
Tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana

TERVIS

Kahjuks hakatakse tervist väärtustama alles negatiivsete kogemuste tekkides
1990-ndatel hakati tervist nägema kui ressurssi igapäevaeluks
Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste tekkimine
Tuleneb sõnast terviklik

TERVIST MÕJUTAVAD TEGURID ehk Tervise determinandid

TAI konseptsioon
Tegurid, mis kutsuvad indiviidi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas

Bioloogilised tervisemõjurid

Sugu

Vanus

Keskkondlikud tervisemõjurid

Sotsiaalne

Bioloogiline

Käitumuslikud tervisemõjurid

Tubaka tarbimine

Kehaline aktiivsus

Sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid

Haridus

Sissetulek

Poliitilised ja kultuurlised tervisemõjurid

Kultuur

Demokraatia

WHO konseptsioon
Tegurid, mis mõjutavad tervisesaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus

Arstiabi ehk tervishoid – 10%

Hooldus

Haiguste ennetus

Ravi

Eluviis – 40-50%

Toitumine

Harjumused

Aktiivsus

Elukeskkond – 20%

Tehislik

Looduslik

Toit

Pärilikud eeldused ehk geenid – 20-30%

Kehaehitus

Vananemine

Närvisüsteemi tüüp

SALUTOGENEES (lad.k salus->tervis, genesis->teke)

Ameerika-Iisraeli teadur A.Antonovski
Tõi esile indiviidi toimetulekumehhanismide olulisuse
Tervis põhineb organismi ressurssidel, mille suurenemisel või vähenemisel nad muutuvad
Eitas haiguse-tervise vastandamist
Tervis kui muutuv suurus, mis halveneb või paraneb tervisemõjurite toimel

HAIGUS

Patogenees (lad. k. pathos = haigus, kannatus)
Haiguse arengu õpetus

Haiguse arenemine

Haiguse tekkimine

Peab olema tõendatud analüüside (nt vereanalüüs) või muul meditsiinilisel moel
Olukord, mis põhjustab inimesele kahju
Termin tuleb ingliskeelsest sõnast desaise (ebamugavus/raskustunne)

TERVISE KONSEPTSIOONID

Akadeemiline
Bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide koosmõju
Meditsiiniline
Käsitletakse haiguse puudumisena
Funktsionaalne
Nõuab väärtushinnangute olemasolu
Organismi suutlikus täita oma rolli
Statistiline
Mõõdetakse erinevate biomeditsiiniliste näitajate, näiteks vererõhu, alusel